Porajärvi
Porajärvi (vene keeles Поросозеро Porosozero) on asula Karjala Vabariigis Venemaa Föderatsioonis. Tegemist on Suojärvi järel suuruselt teise asulaga rajoonis.
| Porajärvi | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
 | |||||||
| Elanikke | 2647 | ||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid | 62° 43′ N, 32° 44′ E | ||||||
  | |||||||
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Porajärvi täpne asustamisaeg pole teada. Küla algse elanikkonna moodustasid peamiselt karjalased, kes elasid selles piirkonnas 8. sajandist eKr.[1] Olles sattunud 13. sajandil järk-järgult Novgorodi Vabariigi võimu alla, olid ka Porajärvi elanikud õigeusu omaks võtnud. Novgorodi vallutamise järel sattus kogu Ida-Karjala Moskva Suurvürstiriigi võimu alla ning 16. sajandist peale pidasid Rootsi ja Moskva Karjala pärast mitu sõda maha. 16. sajandist on kindlalt teada ka Porajärvi asula olemasolu. Sõdades suutis Moskva hoida Porajärvi oma riigi koosseisus.[2][3]
Porajärvi olukord muutus 1809. aastal, mil Venemaa Keisririik liitis endaga Soome. Pärast Soome rahvuslikku ärkamisaega võtsid soomlased endale sihiks ka Karjalas rahvuslikke ideid levitada. Porajärvi kui Soome piirile väga lähedal asuv küla sai sellest palju kasu: soomlaste toel ehitati koole, levitati rahvuslikke ideid ning toetati kohalikus keeles kiriku loomist. 1868. aastal algas ka Porajärvi aktiivsem arendus, kui valmis rauasulatustehas. Tehas töötas kuni 1908. aastani, mil see tulekahjus hävis. 20. sajandi alguseks kandsid soomlaste toel ehitatud koolid vilja – kohalik identiteet oli muutunud Soomega tugevalt seotuks ning end peeti rohkem soomlasteks kui karjalasteks.[4][5]
Soomega seotud rahvustunne andis tulemusi hõimusõdade ajal, mil Aunuse retke ajal 6. juunil 1919 Porajärvis läbi viidud koosolekul otsustati Venemaa koosseisust välja astuda ja Soomega ühineda. Repola külast saabus Porajärvisse vabatahtlike maakaitsesalk Walde Sario juhtimisel, septembris aga jäägripolgu allüksus. Porajärvi oli Soome koosseisus kuni 14. oktoobril 1920 allkirjastatud Tartu rahuni, millega Soome loobus mistahes territoriaalsetest nõudmistest Ida-Karjalale, sealhulgas loovutades Porajärvi.[6]
Nõukogude Venemaa karm võim ei olnud karjalastele küll meele järele ja aastatel 1921–1922 toimunud ülestõusus liitus ülestõusuga ka Porajärvi. Nõukogude Liit suutis siiski ülestõusu kiiresti maha suruda ning küla jäi Nõukogude Liidu koosseisu, halduslikult liideti küla karjalaste jaoks rajatud Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Kahe sõja vahelisel perioodil tõid Nõukogude võimud sisse venelasi ja muid nõukogude rahvaid, samuti küüditati kohalikke elanikke regioonist minema.[7]
1939. aastal Talvesõjale eelnenud Soome–Nõukogude läbirääkimistel proovis Nõukogude Liit saavutada maa-alade vahetust, pakkudes Karjala maakitsuse, Tütarsaarte ja osa Petsamo eest Repola ja Porajärvi kihelkondi, kokku 5529 ruutkilomeetri ulatuses. Soome loobus vahetusest, sest soomlaste arvates olid Repola ja Porajärvi maa-alad strateegiliselt halvasti kaitstavad ja vahetuse väärtus poleks olnud samal tasemel.[8] Porajärvi oli ka üks Punaarmee rünnaku alguspunkte Talvesõja algul.[9]
Teise maailmasõja ajal toimunud Jätkusõjas okupeeris Soome märgatava osa Ida-Karjalast, sealhulgas ka Porajärvi. Asula oli Soome mõju all 1941. aasta suvest kuni 1944. aasta juulini. Kogu 1944. aasta juuli toimusid Porajärvi ümbruses lahingud Soome ja Nõukogude vägede vahel, kuid lõpuks pidi Soome taanduma ja Porajärvi langes taas Nõukogude võimu kätte.[10][11]
Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Porajärvi asub Suojärvi rajoonis. Asulast voolab läbi Suunujoki.[12] Küla ümbrus on soine ja mitmed tuntud Karjala sood asuvad selle lähedal.[4]
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Asula rahvastikuarv on viimastel aastatel pidevas languses. 1989. aasta rahvaloenduse järgi elas asulas 4406 elanikku,[13] 2002. aasta loenduse järgi 3529.[14] Viimatise loenduse järgi 2013. aastal elas asulas 2647 inimest.[15] Tipu saavutas Porajärvi rahvastikuarv 1959. aasta rahvaloendusel, mil elanike arvuks loeti 6179 inimest.[4]
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Porajärvi on üks Karjala puidutööstuse keskustest. Samuti toetavad asula arengut kalandus ning asulat läbiv raudtee.[2] Asulas on kultuurimaja, keskkool, Sberbanki kontor ja postkontor.[4]
Asulas on hästi säilinud 19. sajandi ja 20. sajandi alguse hooned ning asulat ümbritseb puutumata loodus, mistõttu on küla üheks sissetulekuallikaks ka turism. Kuulus turismiobjekt Porajärvi lähedal on Rootsi kivi, mille juures Rootsi–Vene sõdades pärimuse järgi Karjala teejuht Rootsi sõdureid täis paadi ära uputas. Samuti on mälestusmärgina säilitatud Nõukogude sõdurite massihaud.[3][4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lavento, M., & Suhonen, M. (2021). Homo fennicus - itämerensuomalaisten etnohistoria: [arviointi Valter Langin kirjasta]. Elo : Tuglas-seuran jäsenlehti, 2021 (1), 36-39.
- ↑ 2,0 2,1 "Porosozero". Karelia Tourism portal. Vaadatud 16.03.2022.
- ↑ 3,0 3,1 "Суоярвский". Karelia Tourism portal. Vaadatud 16.03.2022.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Поселок Поросозеро". Russia Regions. Vaadatud 17.03.2022.
- ↑ Aki Roosaar (2014). Suur-Soome plaan: 1917-1922. Tartu.
- ↑ Juri Kilin (01.11.2019). Karjala autonoomia kavandamise sise- ja välispoliitilisi tegureid aastatel 1918−1920. Soome-Ugri Sõlmed.
- ↑ "Soome õigused Ida-Karjalale". Sakala. 28.01.1942.
- ↑ "Soome ei nõustu". Sakala. 06.11.1939.
- ↑ TASS (09.12.1939). "Rünnak aururulli taktikaga". Oma maa.
- ↑ "Soomlased parandasid positsioone". Meie maa. 22.07.1944.
- ↑ "Jätkusõda". Eesti Entsüklopeedia. 2006. Vaadatud 17.03.2022.
- ↑ "Поросозеро". Большая советская энциклопедия. Vaadatud 16.03.2022.
- ↑ "Всесоюзная перепись населения 1989 г." Vaadatud 16.03.2022.
- ↑ "2002 All-Russia Population Census". Originaali arhiivikoopia seisuga 22.06.2020. Vaadatud 16.03.2022.
- ↑ "Численность населения в разрезе сельских населенных пунктов по состоянию НА 1 ЯНВАРЯ 2013Г".