Pommtsüklon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Meteosati infrapunaülesvõte 1993. aasta 10. jaanuaril haripunkti jõudnud Braeri tormist. Tegemist oli teadaolevalt kõigi aegade tugevaima Põhja-Atlandi piirkonda räsinud pommtsükloniga.

Pommtsüklon ehk pahvaktsüklon on uus ja viimastel aastatel eeskätt ajakirjanduses kasutusele võetud ilmatermin. Niimoodi on hakatud Põhja-Ameerikas kutsuma selliseid atmosfääris esinevaid madalrõhkkondi ehk tsükloneid, mille puhul õhurõhk langeb tsüklonis väga kiiresti.[1]

Pahvaktsükloni definitsioonis on antud isegi täpne määratlus – õhurõhu langus vähemalt 24 millibaari / hektopaskalit 24 tunni jooksul. Sellist väga kiiret tsükloni arengut nimetataksegi inglise keeles bombogenesis'eks, mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'plahvatuslikku arengut' (viimasest ka rööptermin pahvaktsüklon). Selle tagajärjena kujuneb tsükloni keskme ja äärealade vahel välja väga suur õhurõhu gradient, põhjustades purustava toimega tormituuli.[1]

Pahvaktsükloniga kaasnevad sageli äärmussademed. Kui selline tsüklon liigub kiiresti suurematele laiustele, siis kaasneb sellega näiteks Arktikas kiire ilma soojenemine ning mõnel juhul võib temperatuur tõusta isegi talvel üle 0 °C. Pahvaktsüklon (või selle servas külm õhumass) võib liikuda ka kaugele lõunasse, põhjustades ebatavaliselt külma ilma ja lumesadu. Kõige iseloomulikum on selline olukord Põhja-Ameerikas, kus selliseid nähtuseid soodustab pinnamood.

Reeglina tekivad need tsüklonid ookeani kohal aktiivsel frondil, kui kokku puutuvad väga erinevate omadustega õhumassi, mis loob suure barokliinse labiilsuse[1].

Pommtsüklon iseenesest ei plaksata (implosioon on mõeldav), kuid see on selline tsüklon, mis toob inimeste elutegevuse jaoks kaasa tõsiseid tagajärgi. Tugevast tuulest tekkinud purustused, sademetest põhjustatud üleujutused ja lumesadudest või lumetormist tingitud transpordikatkestused tekitavad suurt materiaalset kahju. Mingil määral võib parasvöötmes esinevaid pommtsükloneid võrrelda isegi troopikatsüklonitega ehk orkaanide ja taifuunidega, kuigi pahvaktsüklonite hävitav toime pole samavõrd suur kui troopikas ja nende tekkemehhanism on täiesti teistsugune.[1][2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Jaak Jaagus. Mis on pommtsüklon?Horisont, 2/2018, lk 8
  2. Jüri Kamenik. "Suur troopikatsüklonite ülevaade". Ilm ja inimesed.