Pommtsüklon
Pommtsüklon ehk pahvaktsüklon on uus ja viimastel aastatel eeskätt ajakirjanduses kasutusele võetud ilmatermin. Niimoodi on hakatud Põhja-Ameerikas kutsuma selliseid atmosfääris esinevaid madalrõhkkondi ehk tsükloneid, mille korral õhurõhk langeb tsüklonis väga kiiresti.[1]
Pahvaktsükloni definitsioonis on antud isegi täpne määratlus – õhurõhu langus vähemalt 24 millibaari / hektopaskalit 24 tunni jooksul. Sellist väga kiiret tsükloni arengut nimetataksegi inglise keeles bombogenesis'eks,[2] mida võiks eesti keelde tõlkida kui plahvatuslikku arengut (viimasest ka rööptermin pahvaktsüklon). Selle tagajärjel kujuneb tsükloni keskme ja äärealade vahel välja väga suur õhurõhu gradient, põhjustades purustava toimega tormituuli.[1]
Pahvaktsükloniga kaasnevad sageli äärmussademed. Kui selline tsüklon liigub kiiresti suurematele laiustele, siis kaasneb sellega näiteks Arktikas kiire ilma soojenemine ning mõnel juhul võib temperatuur tõusta isegi talvel üle 0 °C. Pahvaktsüklon (või selle servas külm õhumass) võib liikuda ka kaugele lõunasse, põhjustades ebatavaliselt külma ilma ja lumesadu.[3] Kõige iseloomulikum on selline olukord Põhja-Ameerikas, kus selliseid nähtusi soodustab pinnamood.
Reeglina tekivad need tsüklonid ookeani kohal aktiivsel frondil, kui kokku puutuvad väga erinevate omadustega õhumassid, mis loob suure barokliinse labiilsuse.[1]
Suured lumetormid satuvad valdavalt jõuludele, kuna pööripäeva ajal toimuvad atmosfääris muutused, mis selliseid kliimaekstreemsusi võivad soosida. Sellele perioodile langemise tõttu on ka inimohvrite kaasnemise oht suurem, kuna sel ajal reisitakse rohkem.[3]
Pommtsüklon iseenesest ei plaksata (implosioon on mõeldav), kuid see on selline tsüklon, mis toob inimeste elutegevuse jaoks kaasa tõsiseid tagajärgi. Tugevast tuulest tekkinud purustused, sademetest põhjustatud üleujutused ja lumesadudest või lumetormist tingitud transpordikatkestused tekitavad suurt materiaalset kahju. Mingil määral võib parasvöötmes esinevaid pommtsükloneid võrrelda isegi troopikatsüklonitega ehk orkaanide ja taifuunidega, kuigi pommtsüklonite hävitav toime pole samavõrd suur kui troopikas ning nende tekkemehhanism on täiesti teistsugune.[1][4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Jaak Jaagus. Mis on pommtsüklon? – Horisont, 2/2018, lk 8
- ↑ Ocean facts. What is bombogenesis? National Ocean Service, vaadatud 22.19.2019.
- ↑ 3,0 3,1 Lindpere, Elle Isabel (27. detsember 2022). "Ilmateadlane selgitab: kuidas tekkis Põhja-Ameerikas kaost külvav talvine pommtsüklon?". Forte. Vaadatud 28. detsembril 2022.
- ↑ Jüri Kamenik. "Suur troopikatsüklonite ülevaade". Ilm ja inimesed.