Pikaokkaline diadeemsiilik
| Pikaokkaline diadeemsiilik | |
|---|---|
 Pikaokkaline diadeemsiilik Omaanis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Okasnahksed Echinodermata |
| Klass |
Merisiilikud Echinoidea |
| Selts |
Lihthambalised Aulodonta |
| Sugukond |
Diadeemsiiliklased Diadematidae |
| Perekond |
Diadeemsiilikud Diadema |
| Liik |
Pikaokkaline diadeemsiilik |
| Binaarne nimetus | |
|
Diadema setosum Leske, 1778 | |
Pikaokkaline diadeemsiilik (Diadema setosum) on merisiilikute klassi, lihthambaliste seltsi, diadeemsiiliklaste sugukonda kuuluv meresiilik. Sellele liigile on iseloomulikud väga pikad ja teravad ogad, mille tippudes on mürk. Teistest liikidest eristavaks tunnuseks on viis valget täpikest – suguplaati, mis paiknevad looma kehal. Vaatamata sellele, et pikaokkalise diadeemsiiliku oga torge on valus ning sellest tekib nahas põletik, ei ole ta inimesele eluohtlik.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Pikaokkalisel diadeemsiilikul on merisiilikutele iseloomulik anatoomiline ehitus. Diadema setosum on musta värvi, päraku ümbrus on oranž. Keha läbimõõt ulatub 70 millimeetrini ning see on dorsoventraalselt veidi lamenenud. Keskmine kaal on vahemikus 35–80 g. Pikaokkalise diadeemsiiliku peened ja teravad okkad on tavaliselt musta ja mõnikord pruuni värvi. Okaste pikkus võib ulatuda kuni 70 sentimeetrini. Okaste pinnal paikneb mürginäärmete nõre, mille mürk kutsub esile mädanikku. Dekoratiivse välimuse pärast peetakse diadeemsiilikuid akvaariumites.
Levik ja elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Pikaokkaline diadeemsiilik elab Vaikses ookeanis kuni 70 meetri sügavusel, kõige sagedamini 10–30 m vahel. Levila ulatub Aafrika rannikult kuni Hawaii ja Austraalia meredeni. Mõned liigid leitud ka Jaapanis. Pikaokkaline diadeemsiilik asustab üldiselt korallrahusid, kuid samuti leidub neid liiva ja veeristega laguunides.
Hongkongis asustab pikaokkaline diadeemsiilik veealuseid karisid ja tema populatsioonitihedus on üks isend 3,4 ruutmeetri kohta. Osalt peetakse sedavõrd suurt asustustihedust loomulikuks, kuid osaliselt võib see olla tingitud pikaokkalise diadeemsiiliku peamise loodusliku vaenlase, Choerodon schoenleinii, arvukuse vähenemisest ülepüüdmise tagajärjel.
Bioloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Evolutsiooniliselt peetakse Diadema setosum’it perekonna Diadema üheks vanimaks teadaolevaks merisiilikuliigiks. On teada, et liik võib kududa nii aasta jooksul kui ka hooajaliselt sõltuvalt populatsiooni asukohast ning 25 Celsiuse kraadist soojem vesi on optimaalseim temperatuur merisiiliku paljunemiseks. Ekvatoriaalsed populatsioonid erinevad Pärsia lahe populatsioonidest selle poolest, et ekvatoriaalsetel populatsioonidel toimud kudemine aasta jooksul kindlatel aegadel kuid Pärsia lahe populatsioon kudub ainult aprilli algusest mai lõpuni. Diadema setosum on mürgine merisiilik, kuid tema mürk on inimestele surmatu. Mürgistus põhjustab turset ja tugevat valu, mis hajub mitmeid tunde. Merisiiliku okaste pinnal asuvad tahapoole suunatud ogakesed, mille tõttu nende eemaldamine toimub ainult väljalõikamise teel. Lisaks on merisiiliku ogad väga nõrgad ning purunevad lihtsasti.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Bronstein, O. 2016. "Reproduction of the long-spined sea urchin Diadema setosum in the Gulf of Aqaba - implications for the use of gonad-indexes". Sci. Rep. Volume 6. Article number: 29569 (2016). Available at https://www.nature.com/articles/srep29569. Last accessed in November 2017.
- Giljarov, M. S., Krõžanovski, O. L. & Mamajev, B. M. 1984. Loomade elu. III köide. Tallinn: Punane täht.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- http://www.eol.org/pages/2942801/overview
- Diadema setosum. In: Kroh, A. & Mooi, R. (2012) World Echinoidea Database. WoRMS.