Piirissaare vanausuliste palvemaja
| Piirissaare vanausuliste palvela | |
|---|---|
 Piirissaare vanausuliste palvemaja (paremal), 2010 | |
| Riik | Eesti |
| Asukoht | Saare küla, Piirissaar |
| Ehituse algus | 1920. aastad |
| Ehituse lõpp | 1920. aastad |
| Koordinaadid | 58° 22′ 27″ N, 27° 31′ 43″ E |
Piirissaare vanausuliste palvemaja (ka Piirissaare vanausuliste palvela) oli vanausuliste palvemaja Piirissaarel Saare külas.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Palvemaja oli rõhtpalkidest ehitatud ühekorruseline eesruumiga hoone. Eesruumi kohal oli torn. Palvemaja oli viil-, ent selle torn kelpkatusega. Välisseinad olid kaetud horisontaalse laudisega.[1]
Palvemajas sees oli kaks ruumi, mis mõlemad olid ahiküttega.[1]
Palvemajas asus 40 kunstimälestiseks tunnistatud eset.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Varem oli Piirissaarel kaks vanausuliste palvemaja – Piiri ja Saare külas. Saare külla ehitati palvemaja arvatavasti seoses Saareküla vanausuliste koguduse registreerimisega 1920. aastatel.[3]
Piiri külas asunud palvela hävis Teises maailmasõjas.[3] Pärast sõda ühendati Piiriküla ja Saareküla kogudus ning usuelu koondus Saare külla.[4] Nii jäi palvemaja Saareküla vanausuliste koguduse käsutusse.[5]
Omandivaidlus[muuda | muuda lähteteksti]
2005. aasta alguseks pidid kõik Eestis tegutsevad usuühendused ennast ümber registreerima. Saareküla vanausuliste kogudus jättis registreerimise õigeaegselt tegemata ja lakkas seega õiguslikult olemast.[5]
2015. aasta juuli lõpus registreeriti MTÜ Piirissaare Vanausuliste Kogudus, mis peab ennast saarel tegutsenud koguduste õigusjärglaseks. Koguduse esindaja Fjodor Korotkovi sõnul soovis uus kogudus palvemaja omanikuks saamise korral selle korda teha.[5]
Palvemaja korras hoidnud Saareküla vanausuliste kogudus ei olnud asjade käiguga nõus ning otsustas oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.[5]
Põleng[muuda | muuda lähteteksti]
Ööl vastu 16. maid 2016 hävis palvemaja ja kolm elumaja tulekahjus.[6] Põlengu põhjustas ühe elumaja sügavkülmiku elektrisüsteemi rike.[7]
Ekspertiisi järgi olid palvemaja konstruktsioonid varisemisohtlikud ja nende säilitamine ebaotstarbekas. Küll aga tehti kindlaks, et hoone vundamendile oleks võimalik ehitada eelmisega sarnane hoone.[1]
Põlengus said tugevalt kahjustada palvemajas olnud kultuurimälestised, neist kaheksa hävis tõenäoliselt täielikult.[2] 2016. aasta sügisel alustasid mitme muuseumi ja kõrgkooli spetsialistid koostöös kahjustada saanud mälestiste konserveerimist.[8] Eelnevalt, suve jooksul olid Rahvusarhiivi konservaatorid teinud korda kolm palveraamatut.[9]
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ekspertarvamus Piirissaare vanausuliste palvela hoone ehituskonstruktsioonide tulekahjujärgse seisukorra kohta Piirissaare vallavalitsuse dokumendiregistris, 17. juuni 2016.
- ↑ 2,0 2,1 Pühakodade programm toetab Piirissaare vanausulisi Muinsuskaitseameti pressiteade, 26. mai 2016.
- ↑ 3,0 3,1 Jaanus Plaat. Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis 17.–21. sajandil Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat. Tartu 2011, lk 132-161, siin lk 146.
- ↑ Piirisaare kogudus
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Vilja Kohler. Maavanem otsib palvela omanikku Postimees, 8. september 2015.
- ↑ Merike Teder. Fotod: Piirissaarel põles maha kolm elumaja ja puidust kirik Postimees, 16. mai 2016.
- ↑ Risto Mets. Piirissaarel lõõmanud tulekahju sai alguse sügavkülmiku rikkest Postimees, 16. mai 2016.
- ↑ Piirissaare palvela põlengus kannatada saanud kunstimälestiste päästetöödele tulevad appi muuseumid ja kõrgkoolid Maaleht, 6. oktoober 2016.
- ↑ Jaan Lehtaru. Piirissaare palvemaja raamatute päästmine ja konserveerimine Rahvusarhiivi ajaveeb, 9. september 2016.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaanus Plaat. "Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis". Tallinn 2016 (lk 114–135)