Piirissaare vanausuliste palvemaja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Piirissaare vanausuliste palvela
Saare küla Piirissaar.JPG
Piirissaare vanausuliste palvemaja (paremal), 2010
Riik Eesti
Asukoht Saare küla, Piirissaar
Ehituse algus 1920. aastad
Ehituse lõpp 1920. aastad
Koordinaadid 58° 22′ 27″ N, 27° 31′ 43″ E

Piirissaare vanausuliste palvemaja (ka Piirissaare vanausuliste palvela) oli vanausuliste palvemaja Piirissaarel Saare külas.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Palvemaja oli rõhtpalkidest ehitatud ühekorruseline eesruumiga hoone. Eesruumi kohal oli torn. Palvemaja oli viil-, ent selle torn kelpkatusega. Välisseinad olid kaetud horisontaalse laudisega.[1]

Palvemajas sees oli kaks ruumi, mis mõlemad olid ahiküttega.[1]

Palvemajas asus 40 kunstimälestiseks tunnistatud eset.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil oli Piirissaarel kaks vanausuliste palvemaja – Piiri ja Saare külades. Saare külla ehitati palvemaja arvatavasti seoses Saareküla vanausuliste koguduse registreerimisega 1920. aastatel.[3]

Piiri külas asunud palvela hävis Teises maailmasõjas.[3] Pärast sõda ühendati Piiriküla ja Saareküla kogudused ning usuelu koondus Saare külla.[4] Nii jäi palvemaja Saareküla vanausuliste koguduse käsutusse.[5]

Omandivaidlus[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aasta alguseks pidid kõik Eestis tegutsevad usuühendused ennast ümber registreerima. Saareküla vanausuliste kogudus jättis registreerimise õigeaegselt tegemata ja lakkas seega õiguslikult olemast.[5]

2015. aasta juuli lõpus registreeriti MTÜ Piirissaare Vanausuliste Kogudus, mis peab ennast saarel tegutsenud koguduste õigusjärglaseks. Koguduse esindaja Fjodor Korotkovi sõnul soovis uus kogudus palvemaja omanikuks saamise korral selle korda teha.[5]

Palvemaja korras hoidnud Saareküla vanausuliste kogudus ei olnud asjade käiguga nõus ning otsustas oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.[5]

Põleng[muuda | muuda lähteteksti]

Ööl vastu 16. maid 2016 hävis palvemaja ja kolm elumaja tulekahjus.[6] Põlengu põhjustas ühe elumaja sügavkülmiku elektrisüsteemi rike.[7]

Ekspertiisi järgi olid palvemaja konstruktsioonid varisemisohtlikud ja nende säilitamine ebaotstarbekas. Küll aga tehti kindlaks, et hoone vundamendile oleks võimalik ehitada eelmisega sarnane hoone.[1]

Põlengus said tugevalt kahjustada palvemajas olnud kultuurimälestised, neist kaheksa hävis tõenäoliselt täielikult.[2] 2016. aasta sügisel alustasid mitme muuseumi ja kõrgkooli spetsialistid koostöös kahjustada saanud mälestiste konserveerimist.[8] Eelnevalt, suve jooksul olid Rahvusarhiivi konservaatorid teinud korda kolm palveraamatut.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Ekspertarvamus Piirissaare vanausuliste palvela hoone ehituskonstruktsioonide tulekahjujärgse seisukorra kohta Piirissaare vallavalitsuse dokumendiregistris, 17. juuni 2016.
  2. 2,0 2,1 Pühakodade programm toetab Piirissaare vanausulisi Muinsuskaitseameti pressiteade, 26. mai 2016.
  3. 3,0 3,1 Jaanus Plaat. Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis 17.–21. sajandil Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat. Tartu 2011, lk 132-161, siin lk 146.
  4. Piirisaare kogudus
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Vilja Kohler. Maavanem otsib palvela omanikku Postimees, 8. september 2015.
  6. Merike Teder. Fotod: Piirissaarel põles maha kolm elumaja ja puidust kirik Postimees, 16. mai 2016.
  7. Risto Mets. Piirissaarel lõõmanud tulekahju sai alguse sügavkülmiku rikkest Postimees, 16. mai 2016.
  8. Piirissaare palvela põlengus kannatada saanud kunstimälestiste päästetöödele tulevad appi muuseumid ja kõrgkoolid Maaleht, 6. oktoober 2016.
  9. Jaan Lehtaru. Piirissaare palvemaja raamatute päästmine ja konserveerimine Rahvusarhiivi ajaveeb, 9. september 2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaanus Plaat. "Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis". Tallinn 2016 (lk 114–135)