Mine sisu juurde

Piimakarjakasvatus

Allikas: Vikipeedia
Holsteini tõugu lehmad

Piimakarjakasvatus on loomakasvatuse haru, kus tegeldakse piimaveiste aretamise ja pidamisega peamiselt piima saamiseks.[1]

Tarvas ehk ürgveis on tänapäeva veise eelkäija.[2] Levialaks oli tarval Kaukaasia, Põhja-Aafrika, Väike-Kaukaasia ja peaaegu kogu Euroopa. Eeldatav tarva kodustamise vahemik oli aastatel 8000–6000 e.m.a.[2] 1627. aastal suri viimane tarvas Poola territooriumil.[2] Välimuselt oli tarvas lihaseline, pikkade jalgade, sirge selja, võimsa kaela ja teravate sarvedega.[2]

Tarvas ehk ürgveis.

Konstitutsioon ja välimik

[muuda | muuda lähteteksti]

Konstitutsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

P. Kulešovi klassifikatsiooni järgi kuulub piimalehm konstitutsioonilt piimaveiste tüübi hulka. Neil on õhuke nahk, kerge luustik ja nõrgalt arenenud lihastik.[3] Tänu hästi arenenud hingamis- ja seedeelunditele on neil intensiivne ainevahetus ning seetõttu nimetatakse neid ka hingamistüüpi veisteks.[4]

Holsteini tõugu piimalehm.

Sündides kaalub terve vasikas 40–50 kg, suguküpseks saades (15 kuu vanuselt) 400 kg, täiskasvanud piimalehm kaalub 680–770 kg.[4]

Ideaalsel piimalehmal on tugevad jalad ja terve udar, olulist rolli mängib ka udarakinnitus ning nisade kuju ja asetus.[3]

Piimaveisetõud ja aretus

[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aastal oli Eestis 81 025 piimaveist, kellest 85,4% oli eesti holsteini tõugu, 13,5% eesti punast tõugu ja 0,8% eesti maatõugu.[5]

Piimaveised

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva piimaveisetõuge aretatakse eesmärgiga toota võimalikult stabiilselt ning kvaliteetset piimatoodangut, aga rõhku pannakse ka valgutoodangu parandamisele.[3] Selleks, et lehm saaks piima toota, peab ta aastas vähemalt korra tiinestuma.[6] Kõige populaarsemad piimaveisetõud Eestis on eesti holstein ja eesti punane, maailmas džörsi ja äärširi.[5][7]

Piima-lihaveised

[muuda | muuda lähteteksti]

Piima-lihaveise tõugudel on suur osatähtsus piima ja veiseliha tootmisel.[8] Piima-lihaveiste puhul on suur tähtsus nii nende liha omadustel kui ka piima kvaliteedil.[9] Maailmas on kõige laialdasemalt kasutatavad piima-lihaveiste tõud dexter, simmental ja šorthorn.[9]

2020. aastal oli Eestis piimaveiste kogutoodang 841 459 tonni.[5]

Kui piimaveist pole enam majanduslikult otstarbekas pidada, siis viiakse loom tapamajja ning neist saadakse liha. Noori pulle kasvatatakse tihti 16–18 nädala vanuseni, et neist saada vasikaliha.[10]

Piimaveiste kasvatamise kõrvalsaadusena saab lisaks piimale ja lihale veel nahka, rasva ja želatiini.[10]

Piimast valmistatakse piimatooteid, nagu näiteks või, juust, jogurt.[10]

  1. Byron H. Webb (11.08.2021). "Dairying". britannica.com. Vaadatud 2.12.2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Toimetanud: Poots, Linda (1987). Loomade elu 7.köide. Imetajad. Tallinn: Valgus. Lk 404-405.
  3. 3,0 3,1 3,2 "EPK tõuaretusprogramm" (PDF). Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Juuni 2021. Vaadatud 2.12.2021.
  4. 4,0 4,1 "Breeds of Livestock - Holstein Cattle". Holstein Association. 23.02.2000. Vaadatud 2.12.2021.
  5. 5,0 5,1 5,2 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (2021). Eesti jõudluskontrolli aastaraamat 2020. Ecoprint. Lk 11, 21.
  6. "About dairy cows". Compassion in world farming. Vaadatud 2.12.2021.
  7. Creel, Kaci McClatchy (1.08.2021). "Name that cow: the 6 great dairy breeds". Dairy Discovery Zone. Vaadatud 2.12.2021.
  8. John W. Fuquay (2011). Encyclopedia of Dairy Sciences (second edition).
  9. 9,0 9,1 Wyss, Lucia (17.12.2020). "Cattle Breeds: The Best for Milk and Meat". Vaadatud 2.12.2021.
  10. 10,0 10,1 10,2 "Cattle and Beef". Vaadatud 2.12.2021.