Mine sisu juurde

Eesti punane veis

Allikas: Vikipeedia
Eesti punane veis Maaülikooli laudas

Eesti punane veis (ka Eesti Punane, Inglise keeles Estonian Red) on aborigeenne piimaveise tõug Eestis. Tõu tunnusjoon on punane põhivärvus, ehkki teatud juhtudel võib värvus varieeruda punaste, punasekirjude ja pruunide toonide vahel, harvem ka musta värvi.[1]

Veis on pika süstemaatilise ristamise teel aretatud taani punase, angli ja põhja-schleswigi punaste tõugudega, eelkõige piima tootmiseks. Tõug on punakat tooni, keskmise kasvuga ja tugeva kehaehitusega. Keskmine aastane piimatoodang jääb vahemikku 6000-8000 kg lehma kohta. Tõul on tugev vastupanuvõime kohalikele haigustele ja soodsad paljunemis omadused, mis aitavad kaasa tema majanduslikule elujõulisusele Eesti piimatööstuses.[2]

Nende süstemaatiline aretus algas 19. sajandi lõpul Venemaa impeeriumi Balti kubermangudes, Euroopa turu konkurentsi suurenemise tõttu. A.T. von Middendorf tõi 1862. aastal Taanist 31 punast angli veist, et suurendada Liivimaa veiste piimajõudlust ja kohanemisvõimet. 1885. aastal asutati Balti Veisekasvatajate Ühing ja loodi tõuraamat. 20. sajandi alguseks oli uus tõug Eestis suures osas asendanud põlislehmad. Nõukogude ajal oli veisekasvatus esmatähtis ning 1947. aastal asutati sihtotstarbelised organisatsioonid. Eesti Tõuloomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut (ELVI) asutati 1956. aastal ja peale Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal ühines ELVI Eesti Põllumajanduse Akadeemiaga (praegune Eesti Maaülikool). Pärast 1992. aastat jätkati veisekasvatust aretusorganisatsioonide alluvuses.[3]

Iseloomult on rahulik ja sõbralik, hea tervise ja pikaealisusega. Emaslooma poegimine möödub kergelt ja surnud sündide esinemissagedus on madal. Tõu peamine eristav tunnus on punast tooni karvkate, mille varjund võib varieeruda punasest kuni punavalge või pruunini.[4]. Tõu keha mõõtmed on järgmised: turjakõrgus 127,5 cm, rindkere laius 45,5 cm, pikkus 157,9 cm, südame ümbermõõt 195,5 cm ja kämblaluu ümbermõõt 18,3 cm. Täiskasvanud lehmade kaal on 450–550 kg, maksimaalne registreeritud kaal on 780 kg, samas kui täiskasvanud pullid kaaluvad tavaliselt 800–900 kg, mõned isendid ulatuvad kuni 1000 kg-ni.[5]

Traditsiooniliselt on punast veisekarja kasvatatud Eesti saartel, läänerannikul ning riigi kesk- ja lõuna piirkondades. 1960. aastate alguseks oli see ainus määratud veisetõug kümnes lääne- ja lõuna rajoonis.[2] 20. sajandi alguses domineeris eesti punane veisetõug, moodustades 1939. aastaks 73% kontrollitud veistest, eriti Lõuna-Eestis. Pärast II maailmasõda hakkas tõu osakaal vähenema, kuna tootlikum eesti mustvalge (Holsteini friisi tõug) muutus eelistatumaks. Tänapäeval kasvatatakse eesti punaseid veiseid väikestes, keskmiselt 11-pealistes karjades, mille suurust piiravad Lõuna-Eesti künklikud maastikud, kuna need on sobivamad väiksematele karjadele.[3]

Põllumajanduslik tähtsus

[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aasta jõudluskontrolli andmetel oli eesti punase veisetõugu lehmi 8724 ning keskmiseks piimatoodanguks oli 7806 kg.[6]

2022. aasta karjast välja läinud lehmade elueatoodang oli 32 028 kg, mis oli 5 aasta lõikes kõige kõrgem kõikide tõugude seas.[6]

  1. https://web.archive.org/web/20150317082049/http://www.etll.ee/Piimaveised/Eesti_punane_veisetoeug (vaadatud 17.03.2015)
  2. 2,0 2,1 Zeemann, A.; Lokk, E.; Saveli, O.; Tölp, S.; Uba, M. (2009). Eesti punase veisetõu aretus: tõumonograafia. Iloprint. ISBN 9789949429226.
  3. 3,0 3,1 Pae, Taavi; Tammiksaar, Erki; Sooväli-Sepping, Helen (jaanuar 2009). "Historical geography of Estonian cattle breeds". Trames: A Journal of The Humanities and Social Sciences. 1 (34) – cit. via ResearchGate.
  4. Põlluäär, T. (2004). Animal Breeding in Estonia (O.Saveli, ed. trükk). Tartu: Eesti Tõuloomakasvatuse Liit. Lk 22-24.
  5. Dmitriez, N.G.; Ernst, L.K. (1989). "FAO Animal Production and Health Paper 65" (PDF). Animal Genetic Resources of the USSR. Lk 32-33. Vaadatud 18. mail 2025.
  6. 6,0 6,1 "Piimaveiste jõudluskontrolli näitajad" (PDF). EESTI JÕUDLUSKONTROLLI AASTARAAMAT 2023. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS. Lk 11,19. Vaadatud 18. mail 2025.