Pidurivedelik

Allikas: Vikipeedia

Pidurivedelik on hüdroõli liik, mida kasutatakse hüdropidurites. Hüdropidurid on kasutusel sõiduautodel, paljudel mootorratastel, jalgratastes, kaubikutel ja teistel sõidukitel.

Autodel on praegu kasutusel pidurivedelikud koondnimetusega DOT (Department of Transportation; USA / Transpordi ministeerium), mida on mitut tüüpi: DOT 2, DOT 3, DOT 4, DOT 5 ja DOT 5.1.

Autodel oli vanasti kasutusel pidurivedelikud koondnimetusega BSK, NEVA, LHM

Enamik pidurivedelikke (DOT 3, DOT 4 ja DOT 5.1) on valmistatud glükooleetrite, eetrite ja sünteetiliste õlide baasil (värvitu), mistõttu võib neid omavahel kokku segada.

DOT 5 aga on valmistatud silikoonõlide baasil (värvuselt lilla), mistõttu on ta hüdrofoobne (ei imenda vett endasse) ning mida ei tohi kokku segada ülejäänud DOT vedelikega!

LHM aga on valmistatud mineraalõli baasil, mistõttu on ta hüdrofoobne (ei imenda vett endasse) ning mida ei tohi kokku segada ülejäänud pidurivedelikega!

DOT 2 ehk BSK aga on valmistatud kastroolõli ja butüülalkoholi segust (värvuselt punane) , mistõttu on ta hüdrofoobne (ei imenda vett endasse) ning mida ei tohi kokku segada ülejäänud pidurivedelikega!

STANDARDID[muuda | muuda lähteteksti]

Pidurivedelikud peavad vastama teatud nõuetele, mis on defineeritud erinevate standardite alusel- rahvusvaheliste, riiklike vöi kohalike organisatsioonide poolt .

ISO[1] ehk Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon on kinnitanud nõude ISO 4925[2] mis klassifitseerib DOT-id vastavalt klass 3, klass 4, klass 5, klass 5.1 ja isegi klass 6 ja klass 7 vastavalt temperatuuri taluvusele.

SAE ehk Autotööstuse Inseneride Assotsiatsioon on kinnitanud nõuded J1703, J1704, J1705 mis klassifitseerib pidurivedelikud määrmisomaduste järgi, millel on viited vastavalt omakorda ISO 4925-ele.

LHM kuiv keemispunkt on 249 kraadi ja märg keemispunkt on 249 kraadi.

Viskoossus[3] -40 kraadi juures 1200 mm2/s, +100 kraadi juures 6,5 mm2/s. Põhikomponent : mineraalõli[4]

DOT 2 kuiv keemispunkt on 190 kraadi ja märg keemispunkt on 140 kraadi.

Viskoossus[3] -40 kraadi juures (andmed puuduvad), +100 kraadi juures (andmed puuduvad). Põhikomponent : kastoorõli[5] ja butüülalkohol[6].

DOT 3 kuiv keemispunkt on 205 kraadi ja märg keemispunkt 140 kraadi.

Viskoossus -40 kraadi juures 1500 mm2/s , +100 kraadi juures 1.5 mm2/s . Põhikomponent : glükooleeter[7]

DOT 4 kuiv keemispunkt on 230 kraadi ja märg keemispunkt on 155 .

Viskoossus -40 kraadi juures on 1800mm2/s, +100 kraadi juures 1.5 mm2/s . Põhikomponent : glükooleeter[7], butüülester.

DOT 5 kuiv keemispunkt on 260 kraadi ja märg keemispunkt on 180 kraadi.

Viskoossus -40 kraadi juures 900 mm2/s, +100 kraadi juures 1.5 mm2/s. Põhikomponent: silikoon[8]

Korrosioon[muuda | muuda lähteteksti]

Pidurivedelik ei tohi põhjustada pidurisüsteemis roostetamist- piduritorudes, pidurisilindrites, pidurisadulatel, ABS süsteemis. Pidurivedelik peab sisaldama lisaainet, mis takistaks korrusiooni teket, kuna niiskus siseneb süsteemi läbi õhu. Silikoon[8] on kordades vähem sööbivam värvkatte suhtes, kui seda on näiteks glükooleeter[7]baasil toimiv DOT pidurivedelik.

Näiteks LHM õli, mis on tuntud, kui Citroën[9]-i hüdraulikaõli, ei vaja lisandeid veeniiskuse peletamiseks, sest mineraalõlis ei toimu vee sidumist õliga, korrusiooni oht puudub.

Seevastu DOT 3, 4 ja 5.1 on glükooli baasil, ning imendavad endasse aktiivselt vett, mistõttu tuleb seda tüüpi piduriõli vahetada vähemalt iga 2 aasta tagant.

BSK piduriõlist aurustub ära aga seevastu aja jooksul alkohol, mistõttu tuleb butüülalkohol lisada tagasi, vöi pidurivedelik hoopiski välja vahetada.