Pidev protsess

Allikas: Vikipeedia

Pidev protsess (continuous process) on ajas katkematult toimuv protsess.

Keemiline, füüsikaline või biokeemiline protsess toimub pidevrežiimis, kui lähtematerjal ei ammendu või seda lisandub pidevalt ja samaaegselt toimub produkti tasakaalustatud väljundvool. Pideva protsessi variatsioon on annusprotsess, kui lähtematerjali (või mingit komponenti) lisatakse süsteemi (reaktorisse) ajas järgnevate annustena ja vastavalt toimub ka väljavõtt, kusjuures kogu protsess ei katke.

Efektiivsust silmas pidades püütakse tööstuslikud protsessid teostada katkematutena. Näiteks kaasaegne rauasulatus või põlevkivi utmine või rektifikatsioon. Siin katkematult lisatakse süsteemi (reaktorisse) lähtematerjali ja pidevalt võetakse välja produktid.

Pideva protsessi alternatiiv on perioodiline protsess (batch process), mis toimub tsüklitena (seeriatena), s.t on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni ja vajadusel alustatakse uut. Laboratoorsetes kolbides teostatavad reaktsiooni- või destillatsiooniprotsessid on reeglina perioodilised, s.t protsess viiakse praktiliselt lõpuni.

Looduses toimuvad mitmesugused iseeneslikud pidevad ja põhiliselt enam-vähem tasakaalustatud protsessid. Näiteks laiemas mastaabis sünni ja surma nähtused taime- ja loomariigis või sademed ja aurustumine jm. Teiselt poolt, perioodilised muutused looduses on enamasti lokaalsed ja põhjustatakse mingi välise faktori poolt nagu näiteks lageraie, haigusepideemia, vulkaanipurse jmt. Teatud loodusnähtused toimuvad pideva harmoonilise muutuse režiimis sõltuvalt aastaajast. Näiteks päeva ja öö pikkuse muutus ajas on kirjeldatav sinusoidiga. Perioodiline sõltuvalt päevavalgusest ja aastaajast on fotosüntees rohelistes taimedes.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]