Pfalz-Birkenfeld-Zweibrücken

Pfalz-Birkenfeld-Zweibrücken
1731–1797
Pealinn Ringkond Haru	Zweibrücken Ülem-Reini Vürstide nõukogu
Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld	1731
Loovutati Prantsusmaale	1797

Pfalz-Birkenfeld-Zweibrücken oli Saksa-Rooma riigi osastisriik Zweibrückeni hertsogkonna ümbruses tänapäeva Rheinland-Pfalzis, Saksamaal.

Pfalz-Birkenfeld-Zweibrücken loodi aastal 1731, kui Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeldi Christian III päris Zweibrückeni hertsogkonna. Christian suri varsti aastal 1735 ja tema järglaseks oli tema poeg Christian IV. Christian IV alustas oma valitsemist poliitiliselt soodsate tingimuste saamisega oma riigile ja lõpupoole kujundas ta lähedased suhted Prantsusmaa õukonnaga. Kuigi ta pankrotistas oma riigi läbi oma alkeemia, kunstikollektsiooni, ehitustööde ja nurjunud katse rajada Zweibrückenis portselanitööstus, peeti teda heaks hertsogiks, eriti võrreldes tema vennapoja Karl III kes järgnes talle aastal 1775.

Karl III alustas oma valitsemist absolutistliku valitsejana ning esimesel kahel aastal püüdis ta loobuda kohtust ja taastada riigi rahanduslikku seisundit. Ta laiendas suuresti hertsogkonna õukonda, mis arenes kiiresti rahaliseks koormuseks, suurendades veelgi tema ebapopulaarsust. Aastatel 1778/9 võitlesid Kartulisõjas Karli nimel Preisimaa ja Saksimaa, et takistada Baieri hertsogil Karl Theodoril Baieri hertsogkonda Austria Madalmaade vastu vahetada, kui Karl oli Baieri pärija. Kui puhkes Prantsuse revolutsioon, suutis ta hoida oma riigi neutraalsena, kuid aastal 1795 tungisid prantslased sisse ja annekteerisid Zweibrückeni ning Karl põgenes Mannheimi ja hiljem Heidelberg-Rohrbachi. Tema tiitli päris aastal 1795 tema vend Maximilian Joseph. Aastal 1797 loovutati Pfalz-Birkenfeld-Zweibrücken ametlikult Prantsusmaale, kuigi kaks aastat hiljem päris Maximilian Baieri.

Nimi	Valitsemine	Märkused
Christian III	1731–1735	Zweibrücken-Birkenfeldi pfaltskrahv
Christian IV	1735–1775
Karl III	1775–1795
Maximilian Joseph	1795–1797	Baieri kuningas