Mine sisu juurde

Persoonibränd

Allikas: Vikipeedia

Persoonibränd on isiku oskustest, kogemustest, iseloomust, hoiakutest ja meie eneseväljendusest kujunenud kuvand selle kohta, kes me oleme ja mida teeme.

Terminit personal brand kasutas esimest korda Ameerika juhtimisguru Tom Peters Fast Company artiklis "The Brand Called You"[1]. Sõna "persoonibränd" kasutas esimest korda kommunikatsioonijuht konsultant ja esimene persoonibrändi konsultant Liisi Toom Postimehe erilehe "Turundustrendid 2009" artiklis "Persoonibränd" [2]. Toom lõi ja kasutab persoonibrändi kujundamisel oma loodud persoonibrändi mudelit[3], mis koosneb neljast küsimusest:

  1. Kes sa oled?
  2. Mida sa oskad?
  3. Kellele sa oma (teenust, tööd) pakud?
  4. Kuidas oled nähtav?

Kuigi ühe isiku brändimine sisaldab palju mahukamaid kaardistamise, karjääriplaneerimise ja turundamise küsimusi ja võtteid, on need neli küsimust baasiks.

Mis on persoonibränd

[muuda | muuda lähteteksti]

Persoonibränd on teiste peas kujunenud ettekujutus või kuvand selle kohta, kes me oleme ja mida me teeme, koondades enda alla isiku oskused, kogemused, iseloomu, väärtused, hoiaku, stiili, elustiili ja eneseväljenduse. Tänapäeval öeldakse, et bränd on kliendi peas olev ettekujutus sinu ettevõttest, tootest või teenusest, väärtustest, ootustest ja kogemustest. Nii nagu iga eduka brändi ehitamine on pikaajaline tegevus, on seda ka persoonibrändingu loomine. Igal inimesel on alati olemas persoonibränd, mis teda teistest eristab[4]. Tugev persoonibränd on kogum reputatsioonist, usaldusest, nähtavusest ja sooritusest [5], sisaldab nii kutsealaseid kui ka isikuomadusi [6], mis aitavad selgelt eristuda konkurentidest ning sisaldavad konkreetset väärtuspakkumist [7].

Mis on persoonibränding

[muuda | muuda lähteteksti]

Persoonibränding on kõikide nende tegevuste kogum, mida sa saad teha, et oma persoonibrändi teadlikult kujundada, arendada ja turundada. Persoonibrändingul on ettevõtluses ja ärimaailmas oluline roll, sest tugevad persoonibrändid on ettevõtte või organisatsiooni oluliseks turundusvõi müügikanaliks, aga ka tööandja kuvandi toetajaks. Tugevad brändisaadikud kannavad edasi ettevõtte lugu ja tugevdavad seda tehes ka ettevõtte brändi.

Persoonibrändingu üheks rajajaks võib pidada Erving Goffman'i (1959) ja tema enesepresentatsiooni teooriat [8]. Persoonibrändingule pani tänapäevases võtmes aluse aga 1997. aastal Ameerika juhtimisguru Tom Peters oma artikliga “The Brand Called You”[9], kus ta tõi välja, et igaüks, kes soovib persoonibrändinguga tegeleda, peab teadma, mis teeb ta eriliseks ja mida ta oskab. Kui veel mõni aeg tagasi tegelesid persoonibrändingu ja oma kuvandiga eelkõige näitlejad, poliitikud, lauljad ja teised avaliku elu tegelased, on olu- kord tänaseks muutunud. Persoonibrändingusse tasub igal ettevõttel in- vesteerida ja panustada, sest sellel on alati ka rahaline väärtus. Erinevad uuringud näitavad, et edukas bränd võib tõsta ettevõtte väärtust kuni 75%[10]. Lisaks tunnistavad üle poolte tarbijatest, et just tuntud ja usaldusväärne bränd on põhjus, miks nad mõnda toodet või teenust tarbivad . Veelgi enam töötab see persoonibrändide puhul. Tugev persoonibränd aitab eristuda ja leida kliente ükskõik millises valdkonnas, olgu selleks siis koolituste müük, ärinõustamine, kinnisvara, B2B (ärilt ärile) müük ja eksport, poliitika, kokakunst, personaaltreeningud, iluteenused, veebilehtede kujundamine, koerte dresseerimine või hoopis midagi muud, millega sa tegeled või millele soovid tulevikus keskenduda.

Persoonibränding Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "persoonibränd" kasutas esimest korda kommunikatsioonijuht konsultant ja esimene persoonibrändi konsultant Liisi Toom Postimehe erilehe "Turundustrendid 2009" artiklis "Persoonibränd" 5. Toom lõi ja kasutab persoonibrändi kujundamisel oma loodud persoonibrändi mudelit[3], mis koosneb neljast küsimusest:

  • Kes sa oled?
  • Mida sa oskad?
  • Kellele sa oma (teenust, tööd) pakud?
  • Kuidas oled nähtav?
  • Kuigi ühe isiku brändimine sisaldab palju mahukamaid kaardistamise, karjääriplaneerimise ja turundamise küsimusi ja võtteid, on need neli küsimust baasiks.

Eesti esimene persoonibrändingu raamat "Bränd nimega sina" ilmus 2019. aasta detsembris. Raamatu on kirjutanud pika staažiga müügi- ja turunduseksperdd Evelin Org ja Olesija Saue. Raamatus on välja toodud seitse küsimust, millest lähtuta oma persoonibrändi teadlikul kujundamisel.

  1. Mis on sinu persoonibrändingu eesmärk?
  2. Milline on sinu persoonibrändi DNA?
  3. Mida sa pakud?
  4. Kes peab sinust teadma?
  5. Mida peab sinust teadma?
  6. Kuidas saab sinust teada?
  7. Kuidas edu mõõta?

Kasu teadlikust persoonibrändi kujundamisest

[muuda | muuda lähteteksti]

Sinu persoonibränd peaks enda alla koondama kõik selle, mille järgi sa tahad, et sind teatakse. Edukas persoonibränding aitab eelkõige turunduskulusid kokku hoida ning firma käivet, kasumit ja väärtust väga lihtsate ent tõhusate tegevustega kasvatada. Lisaks sellele on tugeval persoonibrändil teisigi olulisi eeliseid, näiteks:

  • käibe ja kasumi kasv;
  • lojaalsed kliendid ja kordusostud;
  • uute klientide leidmine;
  • tõus karjääriredelil;
  • tasuta reklaam;
  • nähtavus intervjuude, blogipostituste kaudu;
  • esinemiskutsed ja tugeva ekspertkuvandi loomine; • partnerlus;
  • ristturundus;
  • konkurentidest eristumine;
  • usutavus ja usaldusväärsus.

[11]

Persoonibrändi sisu ja pakend

[muuda | muuda lähteteksti]

Igaühel meist on olemas persoonibränd, kuid väga vähesed tegelevad selle teadliku juhtimise ja turundamisega. Need, kes seda teevad, on teistest edukamad. Persoonibrändingu fookuses on tänapäeval enamasti “pakend”, mistõttu jääb “sisu" tihti tagaplaanile. Eesti esimene persoonibrändi raamat “Bränd nimega Sina” defineerib persoonibrändi pakendina lugu, väärtuspakkumist, kanaleid, sisustrateegiat, visuaalset identiteeti ja sihtgrupi valikut. Sisu, mis koosneb persoonibrändi eesmärgist, visioonist, missioonist, tugevusest, väärtustest, stiilist ja kirest, annab ka pikemas plaanis väärtuse ja aitab eristuda.

Ettevõtte tegevjuhi persoonibrändi roll

[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte tegelik väärtus ei peitu üksnes ettevõtte varades, oskusteabes, kogemustes. Oluline on ka potentsiaalsete ja olemasolevate klientide peas olev ettekujutus sinu ettevõttest, omanikest, juhtidest ja töötajatest ehk brändist. Ettevõtted ja nende juhid, kes on mõistnud persoonibrändingu tähtsust tänapäeva muutuvas ärimaailmas ja selle ka strateegiliselt kasutusele võtnud, on märksa edukamad kui konkurendid.

Bränding algab juhtkonnast, otsustajatest, nende tõekspidamistest, hoiakutest, väärtus- test ja eesmärkidest. Maailma juhtivaid kommunikatsiooniettevõtteid Weber Shandwik [12] on seda teemat koos KRC Researchiga detailsemalt uurinud. Nende viimane uuring tõestab, et pea pool (44%) ettevõtte turuväärtusest on seotud ettevõtte tegevjuhi mainega. Sama uuring toob välja ka teised eelised, mida tugeva persoonibrändiga tegevjuht oma ettevõttele pakub. 77% ettevõtte töötajatest on lojaalsed tänu oma tegevjuhi mainele, 87% investoreid teevad oma positiivse või negatiivse investeerimisotsuse tulenevalt tegevjuhi mainest.

Ettevõtte brändi tugevdamine brändisaadikute abil

[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte parimaks müügi- ja turunduskanaliks on töötajad. Integreerides töötajate persoonibrändingu ettevõtte müügi- ja turundusprotsessi, toob see kaasa reaalselt mõõdetavaid müügitulemusi ja märkimisväärset müügikasvu. Töötajate persoonibrändi abil saab tugevdada firma brändi ja luua autentseid suhteid klientide, koostööpartnerite ja oma töötajatega. Tugeva persoonibrändiga töötajad on oma tööandja parimaks kommunikatsiooni- ja müügikanaliks ja nad on enda jaoks lahti mõtestanud oma visiooni, missiooni ja eesmärgid. Nad on teadlikud oma tugevustest ja oskavad isegi oma nõrkused ja veidrused oskuslikult ära kasutada.

Iga töötaja on oma ettevõtte visiitkaardiks ja absoluutselt kõik ettevõttes töötavad inimesed mängivad väga olulist rolli ettevõtte brändi kujundamisel. Tugeva ettevõtte brändi loomise kõige lihtsamaks ja ka tulemuslikumaks viisiks on oma töötajate professionaalsete persoonibrändide arendamine. Sõltumata sellest, kas sinu kliendid on ettevõtted ehk tegutsed ärilt ärile (B2B) valdkonnas või eraisikud ja tegutsed ärilt lõpp- kasutajale (B2C) valdkonnas, tahavad su kliendid näha ettevõtte brändi taga päris inimesi. Nad usuvad neid päris inimesi ja nende päris sõnumeid palju rohkem, kui nad kunagi usuksid hästi läbimõeldud pressiteadet või osavalt kirjutatud sisuturundusartiklit.

Töötajate julgustamine ettevõtte kohta käivaid postitusi jagama oma sotsiaalmeediakanalites aitavad ettevõttel turunduskulusid kokku hoida. Simon Kemp [13] toob välja, et töötajate jagatud sisu on 3 korda usaldusväärsem kui ettevõtete jagatud sisu. Samuti elame me kaasa (laigime, kommenteerime) 8 korda rohkem töötajate postitustele ja 24 korda suurema tõenäosusega ka jagame seda sisu oma võrgustikus. Lisaks sellele saavad isikliku kontakti kaudu tulnud potentsiaalsed kliendid meie klientideks 7 korda suurema tõenäosusega, kui ühegi teise müügikanali kaudu tulnud kliendid.

Rahvusvaheline PR firma MSL Group toob välja, et töötajatel on keskmiselt 10 korda rohkem sotsiaalseid kontakte (social contacts) kui ettevõttel ja kui ettevõtte sõnumit jagab töötaja, jõuab see 561 korda kaugemale kui ette- võtte ametlikes kanalites.[14]

98 protsenti töötajatest omab isiklikuks kasutamiseks vähemalt ühte sotsiaalmeediakanalit ning vähemalt 50 protsenti juba postitavad oma ettevõtte sõnumeid. Tööandjate jaoks on selline olukord nii võimalus kui ka väljakutse. Oluline on aru saada, kuidas reaalsust, mida ei saa enam muuta, panna enda kasuks tööle.[15]

Persoonibränd ja eneseturundus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eneseturundus on turundustaktikate kogum, mis toetab brändi kujundamist, seda ka isiku puhul. See ei ole võrdne persoonibrändi terminiga, mis on oma olemuselt palju põhjalikum, terviklikum strateegiline konstrukt. Eneseturundus on vaid osa isiklike eesmärkide, soovitud tulemuste ja oma oskuste pakkumiseks kliendile või tööandjale. Head eneseturundust ei saa teha persoonibrändi mudeli kõiki osi eelnevalt kaardistamata. Eneseturundus[16] vastab Liisi Toomi mudelis küsimusele "Kuidas oled nähtav?" ja on viimane etapp persoonibrändi kujundamises.

  1. [1]
  2. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. mai 2013. Vaadatud 28. septembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. Liisi Toom. [www.persoonibrand.ee/persoonibrand "persoonibrändi mudel"]. persoonibrändi portaal. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |URL= väärtust (juhend)
  4. McNally, D. & Speak, K.D. (2002). Be your own brand. American Salesman. Lk 29.
  5. Harris, L. & Rae, A. (2011). Building a personal brand through social networking, Journal of Business Strategy, 32(5). Lk 16-17.
  6. Montoya, P. & Vandehey, T. (2008). The brand called you: Create a personal brand that wins attention and grows your business. New York: McGraw-Hill. Lk 24.
  7. Arruda, W. (2004). Brand connection, Executive Excellence, 21(4). Lk 4.
  8. Erving Goffman'i (1959) The Presentation of Self in Everyday Life
  9. Peters, Tom. (1997). The Brand Called You. Fast Company.http://www.fastcompany.com/28905/brand-called-you
  10. Brunswick Digital Investor Survey 2019
  11. www.brandnimegasina.ee
  12. Weber Shandwick. (2015). KRC Research. The CEO Reputation Premium: Gaining Advantage in the Engagement Era. https://www.webershandwick.com/news/the-ceo-reputation-premium-a-new-era-of-engagement/
  13. Kemp, S. (2017). Social selling: the essential action plan. Lk 35.
  14. MSL Group. (2014). Infographic: Social Employee Advocacy.https://mslgroup.com/insights-thought-leadership/infographic-social-employee-advocacy
  15. Weber Shandwick. (2014). Employees Rising: Seizing the Opportunity in Employee Activism https://www.webershandwick.com/news/employee-activists-spark-a-new-social-movement-in-the-digitalage/[alaline kõdulink]
  16. Liisi Toom. "Mis on eneseturundus?". persoonibrändi portaal.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]