Peremärk

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Peremärgid)
Valik peremärke
Saaremaa peremärke
Peremärk (Andres Bergrön) Pakri toolil 1876. aastast

Peremärk on perekonna omandit tähistav märk.

Peremärke on kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jt esemete märkimiseks.

Peremärk oli päritav. Kui pere jagunes, pärandus põhitalu märk koos mõningate muudatustega tütartaludele.

Rahvapärased nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Õuemärgid[1], märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid[2], talumärgid, viljakotimärgid jne.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk.

Peremärkide kasutamine Eestis hakkas vähenema seoses kirjaoskuse levikuga 19. sajandil. Tänapäeval võib leida kasutuses olevaid peremärke tavaliselt vaid rannaäärsetes külades, kus peremärke leidub veel kalavõrkude ujukitel.

Paljud peremärgid sarnanevad ruunidega. [3][4]

Leviala[muuda | muuda lähteteksti]

Peremärke on kasutatud nii Euroopas, Aafrikas kui ka Põhja-Ameerikas.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Paul Ariste. Talupoegade peremärke XVII sajandi lõpult allkirjadena kaebusele Pühalepa pastori vastu. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XV, Tartu 1947, lk 162–165
  • Sirje Pallo. Eesti peremärgid, Tallinn 2006

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "ajalugu, inimesed ja kohad". Muhumaa. Vaadatud 5. juulil 2023.
  2. Kirme, Kaalu (05.05.2000). "Õuemärgid, roosit tekit ja joomakehad". Sirp. Vaadatud 05.07.2023.
  3. ERR, Marika Mägi | (16. aprill 2018). "Kuidas muinaseestlased märkmeid tegid, kuigi nad kirjutada ei osanud?". ERR. Vaadatud 31. jaanuaril 2024.
  4. http://www.aveler.ee/public/files/Eestlaste%20symbolitest.doc[alaline kõdulink]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]