Männiku (Saku)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Männiku külast Harjumaal; muude samanimeliste paikade kohta vaata lehekülge Männiku.

Männiku

Elanikke: 281 (31.12.2011)[1]

EHAK-i kood: 5261
Koordinaadid: 59° 21′ N, 24° 41′ Ekoordinaadid: 59° 21′ N, 24° 41′ E
Männiku (Saku) (Eesti)
Männiku (Saku)

Männiku on küla Harju maakonnas, Saku vallas. Piirneb vahetult Tallinna linna Männiku asumiga.

Männikul asuvad Männiku liivakarjäärid, jahilasketiir, motokrossirada ning Männiku raudteepeatus. Asula territooriumile jäävad Männiku järv ja Rätsepa järv ning Raku järve lõunaosa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Männiku küla moodustasid 20. sajandi algul üksikud asundustalud, mis tegelesid peamiselt Tallinna turule piimasaaduste tootmisega ja marjakasvatusega.

Strateegilise asukoha tõttu pealinna vahetus läheduses on küla territooriumile rajatud Peeter Suure merekindlus varjendid. Esimese Eesti Vabariigi aegu rajati Männikule Tallinna Garnisoni Vahipataljoni ohvitseride suvelaager ja laskemoonalaod.

15. juunil 1936 toimusid ladudes plahvatused (Männiku plahvatus), õhku lendasid ka laboratoorium ja laadimistöökoda koos nendes viibinud inimestega. Kustutus- ja hädaabitöid koordineerima saabus kindral Johan Laidoner isiklikult. Tragöödiat on peetud 20. sajandi alguse suurimaks õnnetuseks Eestis[2].

Riigivõimu üleminekul sai Männikust kuni 1970. aastateni peaaegu kinnine militaarküla. Väike-Männikul asusid ohvitseride majad ja sõjaväeosa tööliste barakid. Nõukogude sõjaväeosa ala Suur-Männikul jäi suletuks kuni taasiseseisvumiseni. Tänapäeval kasutab territooriumi sõjalisteks harjutusteks Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit[viide?].

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]