Männiku (Saku)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Männiku

Pindala: 32 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 262 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 5260[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 21′ N, 24° 41′ E
Männiku (Saku) (Eesti)
Männiku (Saku)

Männiku on küla Harju maakonnas Saku vallas. Piirneb Tallinna linna Männiku asumiga.

Männikul asuvad Männiku liivakarjäärid, jahilasketiir, motokrossirada ja Männiku raudteepeatus. Asula territooriumile jäävad Männiku järv ja Rätsepa järv ning Raku järve lõunaosa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Männiku küla moodustasid 20. sajandi algul üksikud asundustalud, kus toodeti peamiselt Tallinna turule piimasaadusi ja marju.

Strateegilise asukoha tõttu pealinna läheduses on küla territooriumile rajatud Peeter Suure merekindluse varjendid. Esimese Eesti Vabariigi aegu rajati Männikule Tallinna Garnisoni Vahipataljoni ohvitseride suvelaager ja laskemoonalaod.

15. juunil 1936 toimusid ladudes plahvatused (Männiku plahvatus), õhku lendasid ka laboratoorium ja laadimistöökoda koos nendes viibinud inimestega. Kustutus- ja hädaabitöid koordineerima saabus kindral Johan Laidoner isiklikult. Tragöödiat on peetud 20. sajandi alguse suurimaks õnnetuseks Eestis[4].

Riigivõimu üleminekul sai Männikust kuni 1970. aastateni peaaegu kinnine militaarküla. Väike-Männikul asusid ohvitseride majad ja sõjaväeosa tööliste barakid. Nõukogude sõjaväeosa ala Suur-Männikul jäi suletuks kuni taasiseseisvumiseni. Tänapäeval kasutab territooriumi sõjalisteks harjutusteks Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit[viide?].

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 19.03.2020.
  4. Eesti Ekspress. Põrgu Männikul