Paula Delacherie
Paula Delacherie (neiuna Paula Ilves; 7. aprill 1903 Kehtna – 2. september 2003 Pariis) oli eesti rahvusest Prantsuse arhitekt.
Ta õppis Lenderi gümnaasiumis ja aastatel 1923–1929 Budapesti Tehnikaülikoolis, lõpetades selle esimese naisarhitektina. Seejärel stažeeris ta aasta Ungaris.
Ta asus 1932. aasta lõpul elama Pariisi.[1] Pariisis olles töötas ta sisearhitektina, 1930. aastatel oli menuarhitekt[viide?] Michel Roux-Spitzi büroos.
1948. aastal valiti ta Pariisis Prantsuse Eesti Seltsi esimeseks esimeheks.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
1935. aastal võitis ta funktsionalistliku projektiga Kose-Lükati vabaõhukooli hoone võistluse. Ta projekteeris pangahooneid ja haiglaid; ta tegi projekti Pariisis villa ümberehituse Eesti saatkonnaks, kuid põhitöö oli tal ikkagi sisekujundus.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema õde oli keemik ja õpetaja Marie Voore ning õepoeg oli soomepoiss ja Kanada arhitekt Kaljo Voore.
Tema abikaasa oli 1933. aastast Prantsuse arhitekt Jacques Delacherie.[3] Pärast abikaasa surma kasutas ta perekonnanime Ilves-Delacherie.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Fanny de Sivers. "52 eluaaastat Pariisis. Esimene eesti naisarhitekt jutustab" Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet nr 47, 27. juuni 1984. Lk 8
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 912
- ↑ TLÜAR väliseesti isikud
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Fanny de Sivers. "52 eluaaastat Pariisis. Esimene eesti naisarhitekt jutustab" Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet nr 47, 27. juuni 1984. Lk 8
- Mart Kalm. "Delacherie (a-ni 1933 Ilves), Paula, arhitekt". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 58–59
- Kes on kes? Kes on kus? Kaugete maade eestlased. Lühielulood. Vello Lään. Olion 2011