Paul I fort

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pärast 1923. aasta plahvatust kõige paremini säilinud fordi osa.
Foto: 26. juuni 2012

Paul I fort (kuni 1854 Riesbanki fort; vene keeles Форт «Император Павел I» («Рисбанк»)) on fort Venemaal Kroonlinna kindluses.

Aastatel 1807–1812 ehitati Retusaarest lõuna poole merre Kroonlinna sõjasadama kaitseks uus Riesbanki fort, projekti peamine autor oli insener Johann Conrad Gerhard. See oli ehitamisaja üks suuremaid Kroonlinna forte, ehkki ehitati algselt puidust. Ehitamise peamine põhjus oli oht merelt, sest Venemaal kui Prantsuse keisririigi liitlasel oli oht langeda Briti mereväe rünnaku alla.

Aastatel 1845–1859 ehitati vana puitfordi sisse uus kivifort. Projekti tegemisest võttis osa ka Tallinna Kalaranna fordi üks kavandajaid Alexander von Feldmann ning isegi keiser Nikolai I isiklikult. Vaialusel rostvärk valati täis kivikbetooni, millele rajati tellis- ja looduskivist ning graniitvoodriga umbes 200 suurtükiga kaitsekasarm. 1854. aastal nimetas Nikolai I fordi oma isa keiser Paul I auks ümber "Keiser Paul I fordiks".

1896. aastal rajati siia mereväe eeluurimisvangla, hiljem ehitati fort ümber laskemoonalaoks.

Fordil oli oluline osa ka Eesti Vabadussõja ajal kevadel 1919 toimunud Yhinmäe fordi bolševikevastase ülestõusu plaanides.

Õppuste ajal 20. juulil 1923 hakkasid Nõukogude mereväelased mängima saarel leiduva lõhkekehadega ja loopima neid lõkkesse. Tekkinud plahvatustes hävis peaaegu kogu fort, seetõttu kasutatigi saart hiljem just lõhkeaineõppusteks. Teise maailmasõja Leningradi blokaadi ajal paiknes siin ka üks 100 mm suurtükipatarei.

Fort on alates 2001. aastast Venemaa kultuurimälestis nr 7810285019.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Riesbanki fort Kroonlinna lähedal". // Robert Treufeldt. "Kalaranna fort ehk hilisem "Patarei" vangla". MTÜ Castellum. Tallinn 2019. Lk 31

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]