Paroodia
|
See artikkel räägib üldmõistest; filmi kohta vaata artiklit Paroodia (film) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Paroodia (kr παρωδία 'vastulaul, pilkelaul'), pilav jäljendus kunstiteoses või kunstilises esinemises, mis naeruvääristamise ja pilkamise eesmärgil aimab järele teise autori teost, selle sisu, stiili (näiteks liigset tundelisust, täispuhutud pidulikkust vm), jättes muutmata vormi. Pilatava teose nõrkusi ja puudusi võimendatakse karikatuurini. Eksisteerib ka sõbralikum paroodia, mis koomilises võtmes jäljendab teise autori isikupära.
Muusikas on mõistel teine tähendus: renessansi- ja baroki- ja klassitsismi ajastu muusikas on paroodiatehnika vokaalteose muutmine, mille käigus kohandatakse ta uue teksti ja otstarbega. Tegemist on varem loodud muusika jäljendamisega ilma vähimagi koomilise varjundita.
Filmiparoodiad keskenduvad pigem kontrastiga stseeni, dialoogi ja kadreeringu lõhkumisele kui sujuvale stiilijäljendusele.
Viljelejad: Miguel de Cervantes Saavedra "Don Quijote".
Eesti menukaimad parodistid on August Kitzberg (Tiibuse Jaagu ja Mari nimega) ning August Alle.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Evi Laido, "Siurulased paroodiate peegelduses" – Keel ja Kirjandus 1975, nr 8, lk 458–466
- Anu Laitila, "Kangelase metamorfoos: rahvuseeposte ["Kalevala" ja "Kalevipoeg"] rahvuslikud paroodiad". Soome keelest tõlkinud Andres Lepp – aastaraamatus "Paar sammukest XX: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat", Tartu 2003, lk 121–128