Parker Solar Probe

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Parker Solar Probe
Solar Probe Plus spacecraft on approach to the sun.jpg
Nimed Solar Probe (enne 2002. aastat)
Solar Probe Plus (2010–2017)
Parker Solar Probe (alates 2017)
Missiooni tüüp heliofüüsika
Operaator NASA
COSPAR ID 2018-065A
SATCAT 43592
Koduleht Koduleht
Missiooni kestus 7 aastat (planeeritud)
1 aasta 7 kuud ja 29 päeva (seisuga 11.04.20)
Kosmoseaparaadi omadused
Tootja John Hopkinsi rakendusfüüsika laboratoorium
Stardimass 685 kg
Kuivmass 555 kg
Lasti mass 50 kg
Mõõtmed 1,0 m × 3,0 m × 2,3 m
Võimsus 343 W
Missiooni algus
Stardi aeg 07.31.00, 12. august 2018 (UTC)
Kanderakett Delta IV Heavy
Stardikompleks Cape Canaverali stardikompleks 37
Starditeenuse osutaja United Launch Alliance
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem heliotsentriline orbiit
Suur pooltelg 0,388 (58 mln km)
Periapsiid 0,046 aü (6,9 mln km)
Apoapsiid 0,73 aü (109 mln km)
Orbiidi kalle 3,4°
Tiirlemisperiood 88 päeva
Last
Mass 50 kg
Parker Solar Probe insignia.png

Parker Solar Probe on NASA kosmosesond, mis uurib Päikese krooni ja läheneb Päikesele kuni 5,9 miljoni kilomeetri kaugusele.[1]

Missioon kuulutati välja Ameerika Ühendriikide 2009. rahandusaastal. 1. mail 2008 teatas Johns Hopkinsi Ülikool, et projekteerib ja ehitab sondi ning selle start peaks toimuma 2015. aastal[2]. Hiljem lükati start 2018. aastale[3]. 31. mail 2017 nimetas NASA kosmosesondi astrofüüsik Eugene Parkeri järgi Parker Solar Probe-iks ning NASA sõnul on see esimene kord, mil kosmosesond nimetati elava inimese järgi[4][5].

Parker Solar Probe startis 12. augustil Cape Canaveralilt.[6] 29. oktoobril 2018 lähenes kosmoseaparaat 43,5 miljoni km (0,29 aü) kaugusele Päikesest ning sai Päikesele lähimaks kosmoseaparaadiks.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]