Harilik lehviksammal

Allikas: Vikipeedia
Harilik lehviksammal

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Lehtsammaltaimed Bryophyta
Klass Lehtsamblad Bryopsida
Selts Ulmikulaadsed Hypnales
Sugukond Ulmikulised Hypnaceae
Perekond Lehviksammal Ptilium
Liik Harilik lehviksammal
Binaarne nimetus
Ptilium crista-castrensis
(Hedw.) De Not.

Harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis[1]) on ulmikulaadsete seltsi korbikuliste sugukonda kuuluv lehtsambla liik. Lehviksammal on kahekojaline liik, mis on vegetatiivne, kuid isaseid populatsioone on vähem kui emaseid.[1]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik lehviksammal on miniatuurset sõnajalga meenutava välimusega sammal.[2] Lehviksamblal on ergas toon ning selle korrapärased võsud on kuni 10 cm kõrged.[3] Sammal eristub oma heledama värvuse poolest, erkrohelised varred ja okste otsad on kõverdunud sirbikujuliseks.[1] Välimuselt meenutab lehviksammal pehmet vaipa, kuid tal on tugevad varred, mis aitavad konkureerida okasmetsadele iseloomulikus tihedas samblavaibas.[3] Käega katsudes tundub sammal jäik ning ta on kergesti eristatav teistest maapinnasammaldest.[3][1]

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Lehviksammal kasvab hästi varjulistes ja niisketes elupaikades ning esineb tavaliselt nõmmemetsades.[4] Sammalt leidub peamiselt maapinnal.[4] Tänu sellele, et sammal ei vaja kasvamiseks sügavat substraati, võib seda kasvada lisaks maapinnale ka otse palkidel, puualustel või isegi rändrahnudel.[5] Lehviksammal moodustab oma kasvukohas kollakasrohelisi vaibandeid.[1] Lehviksammal on tavaline metsaliik ning ei vaja täiendavaid kaitsemeetmeid.[4]

Sarnaselt paljude teiste sammaltaimedega saab ka lehviksambla järgi tuvastada piirkonna halba õhukvaliteeti, kuna ta on õhusaaste suhtes väga tundlik.[5]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Eoste kaudu levivad samblad on viljakad ja neid on leitud peaaegu kõikidelt mandritelt maa peal. Nad kasvavad isegi arktilises tundras, olles oluliseks toiduallikaks paljudele seal elavatele taimtoidulistele olenditele.[5]

Eesti okasmetsades on lehviksammal väga tavaline liik ja teda leidub üle Eesti.[3] Lehviksammal on levinud nii Kanada metsades kui ka paljude Põhja-Euroopa põhjapoolsemates metsades, kus on tiheda võrastikuga metsaalused. Põhja-Ameerika metsades kasvab lehviksammal kõrgemates kasvukohtades ja niiskemates keskkondades.[5]

Lehviksammal ei sobi koduaedadesse, kuna vajab kasvamiseks niisket ja toitainerikast varjulisemat kasvukohta.[3]

Kuna lehviksammalt peetakse samblamaailma kaunitariks tänu oma erksale toonile ja huvitavale kujule, siis valiti lehviksammal 2021. aastal Eesti aasta samblaks.[1][3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]