Pakamägi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Raikküla valla mäest; Märjamaa valla rannaastangu kohta vaata Iganõmme Pakamägi; Türi valla kõrgendiku kohta vaata Pakamäe voor.

Raikküla Pakamägi 2007

Pakamägi (ka: Paka mägi) on mägi Raikkülas.

Pakamägi oli Balti jääpaisjärve ajal saar, mille rannaastangud kujunesid jääpaisjärve lainete tegevuse toimel.[1]

Kõrgus merepinnast on 62,5 m.

Mägi on võetud 1973. aastal kaitse alla (Paka mäe kaitseala).[2]

Koduloolased on arvanud, et Henriku Liivimaa kroonika lõigus, mis kirjeldab sündmusi 15. augustist 1216, mainitud ümberkaudse(te) rahva(ste) Eestimaa keskel Harjumaal Raigele külas aset leidnud iga-aastased nõupidamised ("intraverunt proviniam Harionensem, que est in media Estonia, ubi et omnes gentes circumiacentes quolibet anno ad placitandum in Raigele convenire solebant"[3]), nn Raikküla kärajad, toimusid Paka mäel.[4]

Liivimaa noorema riimkroonika teatel süüdati Harjumaa Jüriöö ülestõusu alguse märgiks mäekünkal asuv maja. On avaldatud arvamust, et see toimus Paka mäel. Kuigi ajaloolane Sulev Vahtre peab loogiliseks, et Raikküla nõupidamiskohana võiks olla kesksel kohal mässu ettevalmistamisel, siis antud juhul näitavad asjaolud, et ülestõusu aktiivsem osa oli Tallinna lähistel ja märgutuli süütati sealkandis, näiteks Saha kabeli asupaigas.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.hot.ee/neljakuningatee/raikkyla.htm
  2. Sissekanne Eesti Looduse Infosüsteemis (vaadatud 11.04.2013)
  3. Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, XX 2, lk 172.
  4. Jüri Metssalu. Ajalookirjutuse mõjust kohapärimusele Raikküla näitel ehk katse tuvastada maa-alune tee munkade juurest muistsete vanemateni. Kogumikus Kes kõlbab, seda kõneldakse. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 25, 2008. Lk 323–359
  5. Sulev Vahtre. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 51

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]