Vandelkajakas
| Vandelkajakas | |
|---|---|
 Vanalind | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kajaklased Laridae |
| Perekond |
Pagophila Kaup, 1829 |
| Liik |
Vandelkajakas |
| Binaarne nimetus | |
|
Pagophila eburnea (Phipps, 1774, Spitsbergen) | |
Vandelkajakas (Pagophila eburnea) on väike kajaklane, oma perekonna ainus esindaja. Ta eluneb Kõrg-Arktikas Gröönimaal, Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas. Veedab suure osa aastast rüsi- ja ajujääga aladel, sügisel ta migreerub natuke lõuna poole. Eestis on ta eksikülaline.
Suuruselt on vandelkajakas naerukajakast natuke suurem. Täiskasvanud linnu sulestik on valge, noorematel lindudel valge-tumedakirju. Tema kerge ja kiire lend sarnaneb tutt-tiiru omaga.
Vandelkajaka toit on kalad ja selgrootud pisimereloomad, ka väljaheited, jääkarude ja hüljeste saagijäänused ning raiped.
Pesitseb Teravmägedel ja Franz Josephi maal. Ta on maailma üks põhjapoolsemaid linde, ei pesitse kunagi põhjapolaarjoonest lõuna pool. Vandelkajakas pesitseb nii kaljustel kui ka tasastel madalrannikutel. Lendab pesitsuspaika kohale märtsis-aprillis, aga pesitsemist alustab hiljem. Pesa on üsna suur. See on tehtud vetikatest, rohust ja samblast, õlekõrte, pilbaste ja sulgedega.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Vandelkajakas andmebaasis eElurikkus
