Pühati mägi
Pühati mägi on looduslik pühapaik Muhu Levalõpme külas või Nõmmkülas.
Mägi on ida-lääne suunas 660 meetrit pikk ja kuni 200 meetrit lai, kuni 2 meetrit kõrge, hõreda kadastikuga kaetud kõrgendik. Kohati leidub mäel paepaljandeid ja soolappe. Mäel on asunud leedutule koht. Mäel on varem asunud ka Nõukogude armee õpperajatised.[1]
Pühati mäe nimi viitab pühakspidamisele. Kohalikud elanikud on osanud 21. sajandi algul näidata mäe ümbruses mitmeid rändrahne, mille olevat pärimuse järgi äike puruks löönud.[1]
Mäel on kohamuistendi järgi peetud hiiepidusid:
Levalõpma küla Aadu talu karjaorus oli üks mägi, nimega Pühati mägi. Seal peetud ennemuiste ikka hiiepidusid. Seal mäe all oo üks kivi kua, see olle oln ohvrikivi. Selle kivi peal oo veel paerguski näha nõgusat lohku, vist tulease. Selle kivi olle välk pärast lõhki löön. Kui Pühati mäel ennemalt ikka hiiepidusid peeti, siis Vanapagan olle vihaseks saanud, et jumalaid nii palju austati ja temast ei tehtud väljagi. Ta hakan siis kive vädama, et pidulisi surnuks visata. Toon siis hulga kiva. Sial Pühati mäe juures oo üks teine mägi veel, toon siis sõnna neid kive ja tahta just parajast hakata pidulisi kividega patsima, kui äkist hakan kangesti müristama ja välku heitma. Oh sa poiss, kuidas Vanapagan joosma pistis! Kivid aga jään kõik sinna mäele ja sest aast kutsutse seda kivi Kivismäeks. (ERA II 250, 51/2 ja 54/5 (1; 3; 7) < Muhu khk, Hellamaa v, Tupenurme k – A. Vaga < Maria Vaga, 66 a (1939).[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Pühati mägi Cult Identity andmebaasis.
- ↑ Pühad kivid Eestimaal. Koostanud Mall Hiiemäe. Tallinn: Tammerraamat, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv 2011, lk 33.