Ursula

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Püha Ursula)
 See artikkel räägib pühakust; ansambli kohta vaata artiklit Ursula (ansambel); eesnime kohta vaata artiklit Ursula (eesnimi)

Püha Ursula kaitsemantlifiguurina (1465)

Püha Ursula Kölnist olevat elanud 4. sajandil pKr. Et aga tema elu kohta kaasaegsed teated puuduvad, vaid temast räägitakse ainult oluliselt hiljem tekkinud legendides, peetakse teda tänapäeval puhtlegendaarseks tegelaseks, kes ei ole ajalooline isik.

Legend[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Ursula ja tema kaaslaste märtrisurm (16. sajand)

Keskaegsete legendide järgi oli Ursula pärit Bretagne'ist ning elas 4. sajandil pKr. Legenda aurea järgi pidi bretooni kuningatütar Ursula abielluma Inglismaa paganliku kuninga poja Aetheriusega. Ursula nõustus, kuid seadis kolm tingimust, mille peigmees ka täitis: kolme aasta jooksul pidi prints Aetherius end ristida laskma; talle pidi kogutama kümme seltsilist ja veel 11 000 neitsit, kellega koos pidi mindama palverännakule Rooma. Rooma sõideti laevaga. Seal liitusid nendega (ajaloos tundmatu) paavst ja (legendi mõnes versioonis) mõned piiskopid ja kardinalid. Unenäos kuulutati Ursulale märtrisurma. Kölnis tapsid linna piiravad hunnid kõik palverändurid. Hunnide prints armus aga Ursulasse ning pakkus talle, et jätab ta ellu ja abiellub temaga. Ursula keeldus ning prints tappis ta noolelasuga.

Ursula seltsiliste hulka arvatakse püha Cordula, kes end hunnide eest algul peitis, siis aga samuti märtrisurma läks, püha Aukta Kölnist ja püha Odilia Kölnist.

Pärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Kölni St. Ursula kirik

Legend on säilinud mitmes versioonis, mida 9.–13. sajandil üha edasi kaunistati. Esimeseks ajalooallikaks peetakse 5. sajandist pärinevat raidkirja, mida säilitatakse Kölni St. Ursula kirikus. Pole kindel, kas see raidkiri, milles ei mainita ei Ursula nime ega neitsite arvu, on ehtne. Ursula legend etendab tähtsat osa ka Gottfried Hageni Kölni linna riimkroonikas.

Arv 11 000 pärineb arvatavasti lugemisveast. Varajastes allikates räägitakse ka ainult 11 neitsist. Tõenäoliselt loeti "XI.M.V." (11 martyres virgines '11 neitsimärtrit') ekslikult kui 11 milia virgines '11 tuhat märtrit'.

12. sajandil leiutati arvukalt neitsite nimesid juurde. Kölni linna väravate eest leiti Rooma-aegne kalmistu, mida peeti Ager Ursulanuseks. Väljakaevatud luud omistati 11 000 märtrile ja neid müüdi reliikviatena.

Austamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ordud[muuda | muuda lähteteksti]

Nimed ja vapid[muuda | muuda lähteteksti]

Briti Neitsisaarte vapp

Ursula on naisenimi.

On arvukalt Ursula kirikuid ja St. Ursula koole.

Neitsisaared Kariibi meres nimetas Christoph Kolumbus Püha Ursula ja kaasmärtrite auks: Santa Ursula, Once Mil Virgines, Archipiélago de las Vírgenes. Nii Briti Neitsisaarte vapil kui ka Briti Neitsisaarte lipul on kujutatud püha Ursula.

Magalhãesi väina sissepääsu juures 52. laiuskraadi lähedal asetseva väina nimetas Fernão de Magalhães Neitsite neemeks (praegu Cabo Vírgenes), sest ta nägi seda 21. oktoobril 1520.

Saint-Pierre'i ja Miqueloni saared Kanada ranniku lähedal nimetas Portugali meresõitja João Álvares Fagundes 1521 11 000 neitsi järgi, kuid need kandsid seda nime ainult lühikest aega.

Saksamaa linn Oberursel Taunuses on saanud nime Ursula järgi ja Ursulat on kujutatud ka Oberurseli vapil.

Ka Kölni vapp meenutab Ursulat ja tema seltsilisi.

Üheteistkümne Tuhande Neitsi kirikus Wrocławis (praegu Kościół Opieki św. Józefa) on püha Ursula kuju.