Põrnatõvebatsill

Allikas: Vikipeedia
Põrnatõvebatsill
Põrnatõvebatsill mikroskoobi all
Põrnatõvebatsill mikroskoobi all
Taksonoomia
Riik: Bakterid Bacteria
Hõimkond: Firmicytes
Klass: Batsillid Bacilli
Selts: Bacillales
Sugukond: Bacillaceae
Perekond: Bacillus
Liik: Bacillus anthracis
Ladinakeelne nimetus
Bacillus anthracis
Cohn, 1872

Põrnatõvebatsill[1] (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Suurus: pikkus 3–10 µm, laius 1–1,5 µm[2]
  • grampositiivsed
  • kepp-pisikud
  • liikumatud
  • moodustavad eoseid
  • hästi kultiveeritavad ja vähenõudlikud
  • vastupidav erinevatele keskkonnateguritele (miinuskraadid, keetmine, radiatsioon jt)
  • hävivad kuivas kuumuses (150 °C, 60 minutit).

Tüved[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põrnatõvebatsillil on teada 89 tüve, tuntuimad neist: Sterne strain,Vollum strain, Vollum 1B, Vollum-14578, V770-NP1-R, Ames strain, Ames Ancestor, Ames Florida, H9401 jpt.

Kasutusalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põrnatõvebatsilli spoore võib in vitro toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana[3] või ka teaduslike uuringute läbiviimiseks.

Õnnetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide sõjavägi saatis 29. aprillil 2015 FedExiga mitme osariigi ettevõtetesse ja Lõuna-Koreasse elavad põrnatõvebatsillid. Elavad bakterid saadeti surnute pähe seega vallandus väike paanika. Kuid koostöös Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskusega on välja selgitatud, et oht tsiviilelanikele on väike ja 4 laboritöötajat USA-s ja 22 mujal maades saavad kokkupuutejärgse profülaktika raames, vastavalt vajadusele, kas arstlikku kontrolli, antibiootikume või antraksivaktsiini.[4][5]

Patogeensus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Siberi katk

Põrnatõvebatsill võib loomadel põhjustada mitut liiki nakkushaigusi.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põrnatõvebatsilli avastas 1849. aastal Aloys Pollender.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liigi nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast ἄνθραξ 'süsi' – mustade karbunkulite järgi, mid põrnatõvebatsilli põhjustatud haigus nahale jätab.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 89:2004.
  2. R. C. Spencer,Bacillus anthracis,J Clin Pathol. 2003 March; 56(3): 182–187. PMCID: PMC1769905, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
  3. Sissekanne veebisaidil www.inimene.ee, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  4. Barbara Starr, CNN Pentagon Correspondent, Live anthrax inadvertently shipped by U.S. military to six states, veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)(inglise keeles)
  5. Lauri Laugen, USA sõjavägi saatis laboratooriumidele üheksas osariigis kogemata elavaid antraksibaktereid, 28. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Bacillus anthracis seisuga 23.11.2013.