Põrnatõvebatsill
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2023) |
| Põrnatõvebatsill | |
|---|---|
 Põrnatõvebatsill mikroskoobi all | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Bakterid Bacteria |
| Hõimkond |
Firmicytes |
| Klass |
Batsillid Bacilli |
| Selts |
Bacillales |
| Sugukond |
Bacillaceae |
| Perekond |
Bacillus |
| Liik |
Bacillus anthracis |
| Binaarne nimetus | |
|
Bacillus anthracis Cohn, 1872 | |
Põrnatõvebatsill[1] (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.
Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
- Suurus: pikkus 3–10 µm, laius 1–1,5 µm[2]
- grampositiivsed
- kepp-pisikud
- liikumatud
- moodustavad eoseid
- hästi kultiveeritavad ja vähenõudlikud
- vastupidav erinevatele keskkonnateguritele (miinuskraadid, keetmine, radiatsioon jt)
- hävivad kuivas kuumuses (150 °C, 60 minutit).
Tüved[muuda | muuda lähteteksti]
Põrnatõvebatsillil on teada 89 tüve, tuntuimad neist: Sterne strain,Vollum strain, Vollum 1B, Vollum-14578, V770-NP1-R, Ames strain, Ames Ancestor, Ames Florida, H9401 jpt.
Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]
Põrnatõvebatsilli spoore võib in vitro toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana[3] või ka teaduslike uuringute läbiviimiseks.
Õnnetused[muuda | muuda lähteteksti]
Ameerika Ühendriikide sõjavägi saatis 29. aprillil 2015 FedExiga mitme osariigi ettevõtetesse ja Lõuna-Koreasse elavad põrnatõvebatsillid. Elavad bakterid saadeti surnute pähe seega vallandus väike paanika. Kuid koostöös Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskusega on välja selgitatud, et oht tsiviilelanikele on väike ja 4 laboritöötajat USA-s ja 22 mujal maades saavad kokkupuutejärgse profülaktika raames, vastavalt vajadusele, kas arstlikku kontrolli, antibiootikume või antraksivaktsiini.[4][5]
Patogeensus[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Siberi katk
Põrnatõvebatsill võib loomadel põhjustada mitut liiki nakkushaigusi.
Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]
Põrnatõvebatsilli avastas 1849. aastal Aloys Pollender.
Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]
Liigi nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast ἄνθραξ ('süsi') – mustade karbunkulite järgi, mida põrnatõvebatsilli põhjustatud haigus nahale jätab.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 89:2004.
- ↑ R. C. Spencer,Bacillus anthracis,J Clin Pathol. 2003 March; 56(3): 182–187. PMCID: PMC1769905, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ Sissekanne veebisaidil www.inimene.ee, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- ↑ Barbara Starr, CNN Pentagon Correspondent, Live anthrax inadvertently shipped by U.S. military to six states, veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)(inglise keeles)
- ↑ Lauri Laugen, USA sõjavägi saatis laboratooriumidele üheksas osariigis kogemata elavaid antraksibaktereid, 28. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põrnatõvebatsill |
- JULIE STEENHUYSEN, Exclusive: U.S. says 75 government scientists possibly exposed to anthrax, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
- Matti Aivar Lind, USA teaduskeskuses pääses lahti siberi katk, www.DELFI.ee 22. juuni 2014 11:28, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014)
- Official: U.S. CDC says 84 lab workers possibly exposed to live anthrax bacteria, 20. juuni 2014, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Bacillus anthracis seisuga 23.11.2013.