Põrge

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Põrge on mehaanikas on kahe teineteise suhtes liikuva keha lühiajaline vastastikmõju, mis algab nende kokkupuutega ja lõpeb kas eemaldumise või peatumisega teineteise suhtes.[1] Põrge võib toimuda tahkete kehade vahel (näiteks palli ja põranda vahel, piljardikuuli ja kii vahel), aga ka jäiga keha ja vedeliku või gaasi vahel (näiteks vedeliku- või gaasijoa ja jäiga keha põrge: hüdrauliline löök, lööklaine).

Põrkel tekivad kehade kokkupuutekohas suured jõud ja kehade punktide kiirused muutuvad väga lühikese ajavahemiku jooksul, harilikult mõne kuni mõnekümne mikrosekundi vältel.[2]

Põrke mehhanism[muuda | muuda lähteteksti]

Põrkel saab eristada lähenemis- ja eemaldumisfaasi. Kehade teineteisele lähenemise faas kestab kokkupõrke hetkest kuni kehade suurima deformeerumiseni. Kehad on siis teineteisele kõige lähemal ja peatuvad hetkeks teineteise suhtes. Sellele järgnevas faasis algab deformatsiooni vähenemine ja kehade teineteisest eemaldumine.[1]

Elastne põrge ühesuguste masside korral
Elaastne põrge erinevate masside korral

Elastne ja mitteelastne põrge[muuda | muuda lähteteksti]

Põrgete kirjeldamisel on kasutusel kaks reaalselt puhtal kujul mitte esinevat piirolukorda: täielikult (absoluutselt) elastne ja täielikult mitteelastne põrge.

Täielikult elastne põrge[muuda | muuda lähteteksti]

Täielikult elastseks nimetatakse sellist põrget, kus kehade impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama suurfed.

Reaalse põrke korral kulub osa liikumisenergiast kehade jääkdeformatsioonile ja soojenemisele.

Mitteelastne põrge ühesuguste masside korral, kui v2 = 0
Elastne põrge erinevate algkiiruste korral

Täielikult mitteelastne põrge[muuda | muuda lähteteksti]

Täielikult mitteelastseks ehk plastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus põrke teine faas puudub ja kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega nagu üks keha. Sellise põrke puhul kehtib ainult impulsi jäävuse seadus.

Otsepõrge, kaldpõrge ja tsentraalne põrge[muuda | muuda lähteteksti]

Otsepõrke korral liiguvad põrkuvad kehad paralleelselt põrkejoonega, s.o liiguvad piki sirget, mis läbib kehade puutepunkti. Vastasel juhul on tegemist kaldpõrkega.

Otsepõrke erijuht on tsentraalne põrge, kui kehad liiguvad enne põrget mööda nende massikeskeid läbivat sirget. Põrge saab toimuda, kui kehad liiguvad teineteisele vastu või kui üks keha liigub suurema kiirusega teisele järele (nagu näiteks alumisel joonisel).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ENE 4. köide, 1989
  2. Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981