Põrge

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Põrkeks nimetatakse mehaanikas nähtust, mille puhul keha punktide kiirused muutuvad väga lühikese ajavahemiku jooksul lõpliku suuruse võrra.

Põrke mõiste on väga lai. Näiteks piljardikuuli löömine kiiga, piljardikuulide põrkumine, raua sepistamine, vaiade rammimine, šrapnelli lõhkemine jne. jne. Siia kuuluvad ka juhud kui liikuvale kehale pannakse lõpmata lühikese ajavahemiku dt jooksul (st. praktiliselt hetkeliselt) peale täiendavad sidemed, või vastupidi, vabastatakse ta mõnest olemasolevast sidemest. Näiteks rööpselt liikuva keha üks punkt kinnitatakse või matemaatilise pendli niit lõigatakse läbi[1].

Põrgete kirjeldamisel on kasutusel kaks reaalselt puhtal kujul mitte esinevat piirolukorda: absoluutselt elastne ja absoluutselt mitteelastne põrge.

Absoluutselt elastne põrge[muuda | muuda lähteteksti]

Absoluutselt elastseks nimetatakse sellist põrget, kus kehade impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama.

Absoluutselt mitteelastne põrge[muuda | muuda lähteteksti]

Absoluutselt mitteelastseks ehk plastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha. Sellise põrke puhul kehtib ainult impulsi jäävuse seadus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Andrus Salupere. "Dünaamika". 2006. Kasutatud 2018.