Põhjala teooria

Allikas: Vikipeedia

Põhjala teooria on teooria rassilisest üleolekust, mis oli valdav peamiselt 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.

Teooria väidab, et Põhja-Euroopa inimesed, eriti skandinaavlased, moodustavad tänu oma kaasasündinud liidri- ja ka loomevõimetele valitseva rassi.

Renessansi ajal peeti blonde juukseid ja heledat nahka ilu sümboliks, seda mainiti tihti kirjanduses.

Alates 17. sajandist, mil Põhja-Euroopa riigid hakkasid muutuma üha tugevamaks ja teistest tehniliselt arenenumaks, hakkasid Põhjala inimesed rohkem huvituma taolistest ideedest rassilisest üleolekust.

Benjamin Franklin pakkus välja mõtte, mille järgi peaks Ameerika Ühendriigid immigrantidena eelistama valgeid eurooplasi, mitte tumedaid eurooplasi, nagu näiteks itaallased, prantslased, venelased ja hispaanlased.

Sellised argumendid said eriti tähtsaks, kui 19. sajandi keskel lisandusid arianismi ideed. Selle teooria kohaselt on peamiselt Indo-Euroopa keelte rääkijad ülimuslikum inimharu, tänu kellele enamik inimkonna saavutustest on olemas.

1880. aasta paiku olid paljud antropoloogid arvamusel, et aarjalased ise pärinevad kusagilt Põhja-Euroopast. Thedor Poesche pakkus välja idee, et aarjalased pärinevad põhjast. Karl Penka populariseeris seda ideed ning lisas, et aarjalaste tunnuseks on blondid juuksed ja sinised või rohelised silmad. Tunnustatud bioloog Thomas Henry Huxley nõustus temaga, kasutades terminit Xanthochroi järeldades, et heledama nahatooniga eurooplased (erinevalt tumedama nahatooniga vahemerelastele, keda Huxley kutsus Melanochroi'deks) on kõrgema intelligentsitasemega ja seega aarjalased. Huxley ideid toetas Charles Morris, kes kirjutas raamatu "The Aryan Race". Raamatus kirjeldas Morris, et aarjalased olid algselt blondide juuste ja siniste silmadega. Vacher De Lapouge kirjutas oma raamatus "L’Aryen", et kõrgema kolbaga blondid on oma liidrieelduste tõttu rahvuslikud liidrid ja seega määratud valitsema madala kolbaga inimeste üle. 1902. aastal väitis Saksa arheoloog Gustaf Kossina, et ta on kindlaks teinud algsete aarjalaste matmispaiga Põhja-Saksamaal. Ta arvas, et aarjalased olid just sealt rännanud teistesse Euroopa piirkondadesse.

20. sajandi alguses tunnustati seda teooriat ka ülikooli tasemel. Sealt edasi hakkasid sotsioloogid kasutama terminit "blond rass" ettevõtlike ja innovaatiliste heledajuukseliste isikute kohta Euroopa populatsioonis.

Fakt, et Vahemere rass on loonud suursuguseid antiikkultuure, pani mitmed teadlased arvama, et põhjalalased moodustasid antiikkultuuride ülemised kihid, mis hiljem kadusid.