Otepää Linnaraamatukogu

Otepää Linnaraamatukogu on Otepää valla rahvaraamatukogu, mis asub Otepääl aadressil Lipuväljak 13.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1890. aastas asutas Karl Eisenschmidt Vastse-Otepääl karskusseltsi „Edasi“. 1892. aastal viidi selts Nuustaku alevikku, kus üüriti korter ja seati sisse ka teemaja lugemislauaga. Kortereid tuli mitu korda vahetada, kuni M. Tamm soetas seltsile ”sündsamad ruumid”, pärast mida tegutses seal ka raamatukogu lugemislauaga, kus olid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Lisaks pakuti lugemiseks ka vene- ja saksakeelseid ajalehti. 1905. aastal ilmus ajalehes Uudised teade, et Nuustakul on 12 inimest asutanud lugejate ühisuse, mis kord kuus raamatuid vahetab. Esimese maailmasõja ajal töö soikus.

1916. aastal on asutatud rahvaraamatukogu selts. 1936. aasta 23. jaanuari Otepää Teataja andis teada, et Vastse-Otepää Rahvaraamatukogu Selts tähistab 20. tegevusaastat.

Eesti riigi iseseisvaks saades seati karskusseltsi raamatukogu jälle korda. Raamatuid muretseti juurde, lasti neid köita, korraldati nad ”jaoskondade järele” ja seati sisse kaartidega väljaandmine. Raamatukogu juures oli ka lugemislaud, kus sai eestikeelseid ajalehti ja ajakirju lugeda.

1938. aastal oli Linna avalikus raamatukogus 1150 raamatut.

1944. aasta augustis praktiliselt kogu linn hävis, ka raamatukogu.

Otepää raamatukogu jätkas oma tööd 1944. aasta lõpul. Raamatukogu asus kultuurimajaga ühes hoones, aadressil Võiduväljak 11 (50 m²). 1949. aastaks oli raamatukogule jäänud vaid 23 m², raamatuid oli 2929 ja lugejaid 387.

1954. aastast pärineb esimene märge raamatukogu lasteosakonna kohta. Raamatukogu lugejate arv ületas sel aastal esimest korda tuhande piiri – 1030, raamatuid oli 7010. 1954. aastal laenutajana tööle asunud Helju Kirber oli esimene eriharidusega töötaja.

1. aprillil 1955 sai Otepää Lasteraamatukogu iseseisvaks asutuseks, kellele läks linnaraamatukogust 1974 raamatut. Otepääl oli 1955. aastal neli raamatukogu: keskkooli, parteikomitee, laste- ja rajooniraamatukogu. Kõik nad asusid ühe maja ühel koridoril. Otepää Rajooniraamatukogul oli kasutada üks tuba eraldi sissekäiguga.

1958. aastal esitati soov saada Tallinna Kultuurharidusala Kooli lõpetanutest raamatukogu juhataja ning nii tuli tööle Aili Über (Miks), hilisem Valgamaalase ja Otepää Teataja ajakirjanik.

1958. aastal tuli raamatukogul kolida sama maja ühelt korruselt teisele, tolleaegse administratiivhoone saali. Ühes seinas paiknes rajooniraamatukogu, teises lasteraamatukogu, neid kahte eraldas väike vahekäik. 1959. aasta kolimine viis raamatukogu endisesse kohtuhoonesse Pärna tänav 4, kus saadi enda kasutusse 4 tuba ja köök. Toimus täielik üleminek avariiulite süsteemile. Raamatukogu hakkas kandma Otepää Linnaraamatukogu nime.

1960. aastal oli fondis 9647 eksemplari ja lugejaid 747. Raamatukogu sai juurde kaks ruumi (40 m²), millest ühes hakkas paiknema abonement ja teises fond. Samas majas eraldi toas tegutses linna lasteraamatukogu. 1962. aastal valmis süstemaatiline lugejakataloog. Raamatukogus viidi läbi kapitaalremont, ruumid muutusid valgemaks ja hubasemaks.

1969. aasta ettevõtmistest oli kõige olulisem maja vana katuse uuendamist. Raamatukogu lugemissaali iseloomustati kui ”parajat pugerikku, kus lugejad tõsisemat tööd raamatututega teha ei saanud”. 1972. aastal hakkas raamatukogus laenutajana tööle Maret Viigimets (neiupõlvenimega Kaup).

1975. aastal ühendati Otepää Lasteraamatukogu taas Otepää Linnaraamatukoguga. 1988. aastal asus lasteosakonda tööle Ülle Paul.

1994. aastal läksid raamatukogu ruumid Pärna 4 tagasi endisele omanikule. Otepää linnaraamatukogu kolis oma praegustesse ruumidesse Lipuväljak 13.

2001. aasta aprillis avati raamatukogu juures nelja töökohaga avalik internetipunkt. 2007. aastal sai raamatukogu juurde uue avara lugemissaali. Raamatukogu käsutuses on nüüd 210 m² pinda. 2008. aastal läks Otepää raamatukogu üle elektroonilisele laenutusele.