Oskar Nedbal

Oskar Nedbal (26. märts 1874 Tábor – 24. detsember 1930 Zagreb) oli tšehhi helilooja, vioolamängija ja dirigent.

Oskar Nedbal on tuntud oma operettide poolest, millest kõige tähelepanuväärsemaks peetakse operetti "Polská krev". Lisaks sellele kirjutas ta ühe ooperi, muusika mitmele balletile ning instrumentaal-, vokaal-, kammer- ja orkestrimuusikat.

Karjäär

Oskar Nedbal õppis noormehena Táboris koormeister František Enderle' juhendamisel.^[1] Aastatel 1885–1892 jätkas ta õpinguid Praha konservatooriumis, kus tema õpetajad olid Antonín Bennewitz (viiul), Vladislav Bláha (trompet) ja Antonín Dvořák (kompositsioon).^[1]

Aastail 1891–1906 mängis ta vioolat 20. sajandi alguse ühes Euroopa populaarsemas keelpillikvartettis, Tšehhi kvartetis (České kvarteto), mille asutajaliikmeks ta ka oli.^[1] Lahkus kvartetist ja Tšehhist pärast seda, kui tal tekkis abikaasa surma järel armusuhe kvarteti viiulimängija ja hea sõbra Karel Hoffmanni abikaasaga.^[1]

Aastatel 1896–1906 dirigeeris ta Tšehhi filharmoonia sümfooniaorkestrit ning esines külalisdirigendina paljudes Euroopa maades.^[1] Aastatel 1906–1918 elas Viinis, kus ta juhatas Viini Tonkünstler sümfooniaorkestrit.^[1]^[2] Peale Austria-Ungari impeeriumi lagunemist ja Tšehhi Vabariigi moodustamist pöördus ta tagasi Prahasse, kuid ei leidnud seal alalist tööd.

1923. aastal asus ta elama Bratislavasse, kus kujunes Slovakkia muusikaelu juhtivaks tegelaseks. Alates 1923. aastast oli ta Slovakkia rahvusteatri (slovaki keeles 'Slovenské národné divadlo') juht ^[1]^[2] ja Bratislava raadio orkestri dirigent ning töötas õppejõuna Bratislava ülikoolis^[2] kui ka Bratislava Muusikaakadeemias.

Surm

1930. aastate alguse sügava majanduskriisi ajal juhtis ta teatrit majanduslikult ebaõnnestunult. Ajalehed süüdistasid teda rahvusteatri pankroti äärele viimisest ja nõudsid, et ta maksaks teatri võlad kinni oma taskust. See tekitas temas sügava depressiooni ja hingelise tasakaalutuse. Olles vaimselt kurnatud, sõitis ta Zagrebi, et seal juhatada oma balleti "Pohádka o Honzovi" ("Honza jutustus") etendust. Pärast jõululaupäeva etenduse lõppemist hüppas ta praeguse Horvaatia Rahvusteatri ülemise korruse aknast alla, minnes seeläbi vabasurma.^[1]

Oskar Nedbal maeti Zagrebi Mirogoj kalmistule, 2006. aastal maeti ümber Praha Slavíni kalmistule.^[1]

Isiklikku

Oskar Nedbal oli tšehhi dirigendi ja helilooja Karel Nedbali onu.

1898. aasta suvel abiellus Oskar Josefina Setunskaga, Tábori hotelliomaniku tütrega. 26. veebruaril 1901 sündis perre poeg Oskárek. Josefina suri ootamatult 6. jaanuaril 1903, nende poeg Oskárek ei olnud veel kaheaastanegi.^[2]

Pärast naise surma leidis Oskar lohutust Tšehhi kvarteti liikme Karel Hoffmanni abikaasalt, Marie Hoffmannovált. Paar lahkus Tšehhist 1906. aasta märtsis.^[2] Pärast keerulist abielulahutust ja kõigi abiellumistingimuste täitmist, abiellusid Oskar Nedbal ja Marie Hoffmannová Bratislavas 20. juunil 1910.

Juunis 1918 sooritas Oskari ainus poeg Oskárek enesetapu.^[2]

Looming ^[2]

Nedbal kasutas oma operettides palju tšehhi, poola ja Balkani rahvaste muusikat.

Tema muusika kõlab Jan S. Kolári 1930. aasta filmis "Svatý Václav".

Ooper

"Sedlák Jakub" (esietendus Brnos 1922)

Operetid

"Cudná Barbora" (esietendus Prahas 1910)
"Polská krev" (eesti keeles "Poola veri"; esietendus Viinis 1913)
"Vinobraní" (esietendus Viinis 1916)
"Krásná Saskia" (esietendus Viinis 1917)

Balletid

"Pohádka o Honzovi" (esietendus Prahas 1902)
"Z pohádky do pohádky" (esietendus Prahas 1908)
"Princezna Hyacinta" (esietendus Prahas 1911)
"Čertova babička" (esietendus Viinis 1912)
"Andersen" (esietendus Viinis 1914)
"Erivan" (esietendus Viinis 1918)
"Donna Gloria" (esietendus Viinis 1925)

Mälestuse jäädvustamine

Nedbali nime kannab asteroid 3592 ja teater Táboris.

Muud

Oskar Nedbali operetid olid eelkõige populaarsed Viinis, kus ta saavutas suuremat edu operetiga "Polská krev " (eesti keeles "Poola veri"). Seda teost esitati aastatel 1916–1930 viies Eesti teatris: Estonia teatris 1916, Vanemuises 1924, Endlas 1925 ja 1926, Ugalas 1929 ning Narva teatris 1930.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 PhDr. Peřinová, Ludmila. "Oskar Nedbal and Vienna" (PDF) (inglise). Vaadatud 11. mail 2025.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 "Život Oskara Nedbala". Vaadatud 11. mail 2025.

Välislingid

Oskar Nedbal – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[:1-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 PhDr. Peřinová, Ludmila. "Oskar Nedbal and Vienna" (PDF) (inglise). Vaadatud 11. mail 2025.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 "Život Oskara Nedbala". Vaadatud 11. mail 2025.

[1]

[2]