Oskar Luik
Oskar Luik (12. oktoober 1889 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 1. oktoober 1941 Sevuralag, Sverdlovski oblast, Vene NFSV)[1] oli Eesti mänguasjatootja ja kirjastaja, kellest kujunes I Eesti Vabariigi ajal suurärimees. Ta oli Eesti esimese mänguasjade töökoja rajaja.[2]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Oskar Luik sündis popsitaluniku pojana. Äritegevusega alustas ta 18-aastaselt, kui asus rändkaupmehena raamatuid müüma.[3] 1910. aastal oli tal saadud raamatumüügist piisav kapital, et avada Tartus (Aleksandri 1) mänguasjade ja kirjutustarvete kauplus. 1940. aastal natsionaliseeriti Oskar Luige ettevõte. Riigistatud ettevõtte nimeks sai Mäng ja Kool. 14. juunil 1941 arreteeriti Oskar Luik nõukogudevastase elemendina ja ta küüditati koos perega Venemaale. Oskar Luik suri 1. oktoobril 1941 eeluurimisel Sverdlovski oblastis Sevurallagis.[1]
Mänguasjade valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]
1916. aastal asutas Luik Mängu- ja Iluasjadeasjade Tööstuse. 1922. aastal avas Luik Tartus uue kaupluse aadressil Rüütli 6.[4] Mänguasjade valmistamise ja parandamise töökoda asus esialgu Luige enda elumajas Turu 44. Paar aastat hiljem ostis Luik Tartu kesklinna, Rüütli 14 / Gildi 6 kinnisvara ning kolis oma töökoja ja mänguasjapoe sinna.[3] Lisaks mänguasjade tootmisele tegeles Luik lasteraamatute kirjastamisega ning hiljem hakkas tootma ka koolitarbeid ja karpe.[4]
1939. aastal valmis Rüütli ja Gildi tänava nurgal arhitekt Arnold Matteuse projekti põhjal[5] varasemast ühekorruselisest majast ümber ehitatud moodne elu- ja ärihoone, mille esimesel korrusel olid poeruumid. Kõrvalhoones asusid tootmisruumid.[3]
1920. aastatel valmisid Luige mänguasjad käsitööna. Suuri tööstusmasinaid toona töökojas veel kasutuses polnud ning ettevõttes töötas vaid 3 töölist. Samas oli sortimendis üle 400 puidust ja vineerist mänguasja, mida müüdi üle Eesti. 1927. aastaks oli Luige tööstuses juba 4 masinat ja 1 elektri jõul töötav treipink ning 7 töölist. Enne natsionaliseerimist 1940. aastal töötas ettevõttes juba 20 töölist.[3]
Suurema osa Luige toodangust moodustasid puidust ja vineerist mänguasjad, lauamängud ja lasteraamatud. Lisaks toodeti rahakassasid ning karpe. Mänguasjade toodangu sortimendis olid näiteks: doomino, tamka, loto, "Reis ümber maailma", male, pingpong, konksumäng, kirbumäng, "Must Peeter".[4] Lisaks toodeti Luige töökojas ka segamassist peade ja jäsemete ning riidest kehadega nukke. Esemetena pole nukke teadaolevalt säilinud.[3]
Oskar Luige mänguasjad Tartu Mänguasjamuuseumis[muuda | muuda lähteteksti]
Suurim Oskar Luige töökojas valmistatud esemete kogu asub Tartu Mänguasjamuuseumis. Kuigi Luige töökojas valminud nukke muuseumi kogus teadaolevalt pole, siis nukkude valmistamise vormid on mänguasjamuuseumis säilitamisel.[6]
Luige töökojas valmistatud mänguasjadega [3] võib tutvuda muuseumi põhiekspositsiooni teisel korrusel, Eesti tootjate väljapanekus.[7] Tartu Mänguasjamuuseumi digiarhiivis saab näha Oskar Luige töökojas valmistatud esemetest fotosid.[8]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
1922. aastal 1. koha suur hõbeauraha üleriiklikul näitusel Tallinnas[4]
1923. aastal 1. koha kuldauraha riiklikul näitusel Tallinnas[4]
1923. aastal 1. koha suur hõbeauraha Tartus[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Memento". Küüditatute nimekiri. Vabamu. 15. jaanuar 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2023. Vaadatud 12. jaanuaril 2023.
- ↑ "Hinnakiri". Esimene Eesti Mängu ja Iluasjade Tööstus. Detsember 1923. Vaadatud 12.01.2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Grauberg, Helena (2011). Oskar Luik – rändkaupmehest suuräri omanikuks. Mänguasjade töökoda ja kauplus Tartus. Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2011. Tartu: Elmatar. Lk 117–126.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Hinnakiri". Esimene Eesti Mängu ja Iluasjade Tööstus. Detsember 1923. Vaadatud 12.01.2023.
- ↑ 6940 Elamu-ärihoone Tartus Rüütli 14, 1939.a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Pintson, Mari-Liis (4. aprill 2017). "Üle ukse tõstetud kastis peitus ootamatu aare". Tartu Postimees. Vaadatud 12.01.2023.
- ↑ Karpov, Ermo (2019). Mänguasjatootjad Eestis 1920.-1930. aastatel. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool. Lk 11–14.
- ↑ Tartu Mänguasjamuuseum. "Oskar Luik". Eestis toodetud mänguasjade digiarhiiv. Vaadatud 29.12.2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Foto Oskar Luigest Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem