Oskar Fischer
Oskar Fischer (19. märts 1923 Aš, Tšehhoslovakkia – 2. aprill 2020 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Oskar Fischer sündis Tšehhoslovakkias sudeedisaksa töölisperekonnas. Rahvakooli lõpetamise järel õppis ta aastatel 1937–1940 rätsepaks. 1941–1944 teenis ta Wehrmachtis. 1944. aastal langes ta Punaarmee kätte sõjavangi ja oli kuni 1946. aastani sõjavangis. Vangistusest tagasipöördumise järel töötas ta Tšehhoslovakkias kivimurrus, 1947. aastal saadeti aga välja Saksamaale Nõukogude okupatsioonitsooni. Ta astus Saksamaa Sotsialistlikku Ühtsusparteisse ja Saksa Vaba Noorsoo Liitu. 1947–1949 töötas ta Saksa Vaba Noorsoo Liidu Sprembergi allorganisatsiooni juhina. 1949. aastal sai ta Saksa Vaba Noorsoo Liidu Brandenburgi allorganisatsiooni eestseisuse liikmeks, 1949–1952 oli ta ka Saksa Vaba Noorsoo Liidu Kesknõukogu liige ja 1951–1952 Rahvusvahelise Demokraatliku Noorsoo Föderatsiooni sekretär[1]
Alates 1952. aastast oli ta Rahvusvahelise Noorte Nõukogu liige. 1955–1959 oli Oskar Fischer Saksa DV suursaadik Bulgaarias ja seejärel kuni 1962. aastani Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee sektorijuhataja. 1962–1965 õppis ta Moskvas NLKP Kõrgemas Parteikoolis. 1965–1975 töötas Oskar Fischer Saksa DV välisministri asetäitjana.
20. jaanuarist 1975 kuni 12. aprillini 1990 oli Oskar Fischer Saksa DV välisminister.[2]
1971–1989 oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liige ja 1976–1990 Rahvakoja (parlamendi) liige.