Orchésographie
"Orchésographie" ehk "Orchesographie et traicté en forme de dialogue par lequel toutes personnes peuvent facilement apprendre & practiquer l'honneste exercice des dances" on dialoogivormis kirjutatud 16. sajandi tantsutraktaat, mille autoriks märgitud Thoinot Arbeau on anagramm autori, Langresi kanooniku Jehan Tabourot' nimest. 47 tantsukirjeldust sisaldav raamat avaldati 1589. aastal (trükiõiguse andis kuningas 22. novembril 1588 Blois's).[1]
Teos ilmus postuumselt uuesti 1596. aastal. See taasavastati 19. sajandil ja pärast 1878. aastat on ilmunud hulgaliselt kordusväljaandeid.
"Orchésographie" on kõige üksikasjalikum kirjelduste kogu 16. sajandil praktiseeritud tantsude kohta. Ühtlasi on see tantsukäsiraamat, mis näitab täpselt sammude seost muusikaga. Sisaldab maailma esimest avaldatud trummimängumeetodit.
Sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Teose pealkiri tähendab etümoloogiliselt "tantsu kirjutamist" (kreeka sõnadest orkhêsis, "tants" ja graphein, "kirjutama") ja selle eesmärgiks nimetatakse õpetada headest peredest pärit (arvatavasti keskklassile) noortele tantsijatele sobivaid samme ja kombeid. Erandiks basse danse, mille kohta autor märgib, et see on viiskümmend aastat kasutusest kõrval ja mis kuulub selgelt eelmise sajandi kihistusse, eristub muu repertuaar tugevalt 15. sajandi allikates kirjeldatud tantsust.
Põhisamme kirjeldatakse ringtantsu branle 'i juures: ühekordne samm (simple) vasakule, topeltsamm (double) vasakule, ühekordne samm paremale, topeltsamm paremale. Muusika ja tempo peavad tagama sammude järjepidevuse ja kaunistuste kohta öeldakse, et need jäägu heade asjaarmastajate eesõiguseks, kes soovivad stiili säilitades suuremat keerukust.
Lisaks sammude arvu, kaunistuste ja liikumise täpsele kirjeldamisele kasutab autor oma teoses uuenduslikku pedagoogikat. Traktaadi tekst on esitatud Arbeau ja viisaka, ent tantsukunstis kogenematu noormehe Caprioli vestlusena: Capriol esitab küsimusi, Arbeau vastab neile.
Traktaat algab trummimängu õpetusega ja selgitustega flöödi või vilepilli kohta. Seejärel kirjeldatakse järgmisi tantse:
- Basse danse
- Pavaan (muusikanäiteks prantsuse chanson "Belle qui tiens ma vie" neljahäälses seades)
- Tourdion
- Galjard
- Volta
- Courante
- Allemande
Järgeneb arvukate branle 'ide kirjeldus: branle double, branle simple, branle de Bourgogne, branle de Poitou, branle d'Écosse, ja dramaatiliste žestidega nn miimilised branle 'id. Neist ühe, branle de l'Official 'i muusika on ingliskeelses kultuuriruumis tuntuks saanud jõululauluna "Ding! Dong! Merrily on High".
Järgnevad veel mõned seltskonna- ja lavatantsud:
- Gavotte
- Moriskitants
- Canarie
- Pavane D'Espagne ('hispaania pavaan')
- Bouffons (butafoorsete kiivrite, mõõkade ja kilpidega lavatants)