Oostlandlied

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Oostlandlied" (alamsaksa keeles 'idamaalaul') on hollandi päritolu laul, mis ilmus esmakordselt teoses "Antwerps Liedboek" (1544) pealkirjaga "Een nyeu liedeken".

Laul räägib alamsaksa (hollandi) võitlejatest Idamaal, arvatavasti 12.–13. sajandi ristisõdades.

Laul oli populaarne ka Saksamaal. Seda kasutasid ka Baltikumis võidelnud saksa vabakorpused.[1]

Teise maailmasõja ajal kasutati seda muudetud kujul natsipropagandas, mil oli aktuaalne ida-alade hõivamine (Drang nach Osten). Seda kasutas ka Hollandi Relva-SS-i leegion.

Laulus märgitud Idamaaks on peetud muuhulgas ka Poolat, Leedut ja isegi Eestit.

Vanemad sõnad[muuda | muuda lähteteksti]

1.

In oostlant wil ic varen,
Mijn bliven en is hier niet lanck
Met eender schoonder vrouwen;
Si heeft mijn herteken bevaen.

2.

Hi nam dat maechdeken bijder hant,
Al bider witter hant.
Hi leydese op een eynde,
daer hi een beddeken vant.

3.

Daer lagen si twee verborgen
den lieven langhen nacht,
Van tsavonts totten morghen,
Tot dat scheen den lichten dach.

4.

Wel op, ridder coene,’
Sprack si, dat meysken fijn,
Keert u herwaerts omme,
Mi wect een wilt vogelken!’

5.

Hoe soude ic mi omkeren?
Mijn hooft doet mi so wee.’
En waer dat niet geschiet,
Ten schiede nemmermeer

6.

Had ic nu drie wenschen,
Drie wenschen also eel,
So soude ic nu gaen wenschen
Drie roosen op eenen steel.

7.

Die een soude ick plucken,
die ander laten staen,
die derde soude ic schencken
Der liefster die ic haen.

8.

Aen ghene groene heyde
Daer staen twe boomkens fijn.
die een draecht noten muscaten,
Die ander draecht nagelkijns.

9.

Die naghelen die zijn soete,
die noten die zijn ront.
Wanneer so sal ic cussen
Mijns liefs rooden mont?

10.

Die ons dit liedeken sanck,
So wel ghesonghen haet,
dat heeft gedaen een lansknecht.
God geve hem een goet jaer.

Tõlge[muuda | muuda lähteteksti]

Tahame reisida Idamaadele. Tahame koos minna Idamaadele. Kus parem elu meid ootab.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]