Oonurme rändrahn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Oonurme rändrahn on rändrahn, mis asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Oonurme külas.

Rändrahn asub Oonurme külast 300 m põhja pool, Rakvere–Rannapungerja maanteest 90 m ida pool põllul.

Oonurme rändrahn on kaitstav loodusmälestis. Rahn võeti kaitse alla 1959. aastal vabariikliku tähtsusega loodusmälestisena.

Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Rabakivi-graniit, mis on lagunenud kaheks osaks. Herbert Viidingu andmeil 1954. aastast on nende mõõtmed järgmised: I pikkus 4,4 m; laius 3,6 m; kôrgus 2,2 m; ümbermõõt 14,5 m. II pikkus 5,1 m; laius 2,9 m; kôrgus 2,8 m; ümbermõõt 10,8 m. Rahnud on järskude külgedega. Põhjapoolsema rahnu (I) lagi on lame ja ümar, lõunapoolne (II) on teravaharjaline. Pinnad keskmiselt murenenud. Nõrgalt sammaldunud: samblikke rikkalikult. Esineb kinnislõhesid. Rahnu ümbrus on koristatud.

Oonurme oja paremal kaldal on kaitsealune kivikalme. Pärimuste järgi olevat Hiievälja künka all rahapada peidus.[1]

Arvatakse, et rahnu olevat pooleks löönud välk. Rahvasuu väidab, et tegu on olnud hoopis vanapagana kätetööga.[2]

Uuritus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahnu uuris, mõõtis ja pildistas 1954. aastal Herbert Viiding. Samal aastal uuris rahnu ka R.Haamer. Hiljem kirjanduses (E. Kumari, Looduskaitse teatmik; H. Viiding, Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend) toodud andmetesse on sattunud viga: I rahnu mõõtmed on näidatud võrdsetena II rahnu omadega (väljaarvatud ümbermõõt). 1985. aastal teostas Ü/K "Metsaprojekt" Eesti Metsakorralduskeskus Tudu Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektide revisjoni, selle aruande koostaja M.Raid sai (1986) Oonurme rändrahnu mõõmete kohta senistest andmetest mõneti erinevaid tulemusi.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eerik Kumari (toimetaja). Looduskaitse teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk. 280
  • Helmut Joonuks. Alutaguse. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, lk. 105
  • Herbert Viiding. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia, 1986, lk. 58
  • Helmut Joonuks, Olav Vallimäe. Kohtla-Järve linn ja rajoon. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk. 156