Oleg Sidorov
Oleg Gavriljevitš Sidorov, kirjanduslik pseudonüüm Oleg Amgin, (jakuudi keeles Олег Гаврильевич Сидоров; pseudonüüm jakuudi keeles Олег Амгин; sündinud 23. detsembril 1962 Amgas Amga rajoonis Jakuudi ANSV-s) on jakuudi ajakirjanik, publitsist ja ülikooli õppejõud, Sahha (Jakuutia) Vabariigi Vaimsuse Akadeemia liige.[1]
Ta on Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli filoloogiateaduskonna ajakirjanduse kateedri juhataja. Ühtlasi on ta ajaloolis-geograafilise ja kulturoloogilise ajakirja Ilin ("Илин",'Ida') peatoimetaja (ajakirja antakse välja kahes keeles: jakuudi ja vene keeles).
Sidorovi peamised uurimisteemad on jakuudi ajakirjanduse ajalugu ning esimeste jakuudi publitsistide ja toimetajate looming 20. sajandi alguses (Vassili Nikiforov, Semjon Novgorodov ja teised)
Haridus ja töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Sidorov lõpetas 1985. aastal Jakutski Riikliku Ülikooli ajaloo-filoloogiateaduskonna ajakirjanduse erialal.[1]
1991. aastal asutas ta ajakirja Ilin ja on tänini selle peatoimetaja. Ta on töötanud Sahha (Jakuutia) Vabariigi asepresidendi nõunikuna ja tegutsenud telesaatejuhina.
Ta on Venemaa Ajakirjanike Liidu liige. Aastatel 1992–2001 oli ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ajakirjanike Liidu juhatuse esimees. 2015. aastal valiti ta Jakuudi Kirjanike Assotsiatsiooni juhatuse esimeheks.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Oleg Sidorovi abikaasa Lena Sidorova on kulturoloogia kandidaat ja töötab Kirde föderaalülikooli kulturoloogia kateedris dotsendina.
Publitsistikat
[muuda | muuda lähteteksti]- 1999 – "Россия-Якутия: Вчерашнее завтра"
- 2009 – "От Алексея Кулаковского до Николая Лугинова. Штрихи к портрету якутской культуры"
- 2010 – "Дерево Тыгына", (jutustuste kogumik)
- 2012 – "Михаил Николаев. Восхождение. Ступени мужества"
- 2012 – "20 лет спустя. Штрихи к портрету эпохи"
- 2015 – "Платон Ойунский"
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Олег Гаврильевич Сидоров. s-vfu.ru
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Koduleht. olegsidorov.org