Mine sisu juurde

Olaf Olmann

Allikas: Vikipeedia

Olaf Olmann (17. mai 1926 Tallinn8. veebruar 2003 Tallinn) oli eesti kiiruisutamis- ja jalgrattasporditreener ning sporditegelane.

Ta lõpetas 1945. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis mehaanikat, Tallinna Muusikakoolis orkestripille ja aastatel 1954–1960 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas.[1][2]

Olmann alustas sportimist alustas 1942. aastal Nigul Maatsoo poksikursustel, jätkas Tallinna spordiklubis kiiruisutamistreener Armin Laugeni juhendamisel ja 1948. aastal Eimar Kase jalgratturite treeningurühmas. Ta töötas aastatel 1950–1959 Spartaki spordiühingu kiiruisutamis- ja jalgrattasporditreenerina, oli 1959. aastast Kalevi kesknõukogus jalgrattasporditreener, vastutav instruktor ja mitmel alal juhttöötaja. Ta tegutses kohtunikuna (1980. aastast kiiruisutamises vabariiklik kategooria ja jalgrattaspordis üleliiduline kategooria), kuulus üle 25 aasta kiiruisutamisföderatsiooni ja jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi ja treenerite nõukokku ning avaldas kirjutisi Kehakultuuris ja Spordilehes.[1]

Tema õpilaste hulgas olid Ants Antson, Mai Männiste, Ants Saks, Toivo Kauniste, Tamara Brõnova, Jaan Klassepp, Ants Jeret, Vello Altma, Avo Nurm, Rein Kasela.[1][3]

Ta oli Swing Clubi asutajaliige ja mängis orkestris Energia.[3][2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema esimene abikaasa oli jooksja ja treener Eha Olmann, teine abikaasa oli maletaja ja maletreener Monika Tsõganova, tütar on Kerttu Olmann-Mõis.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jalgrattale! 1988

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "ESBL". www.esbl.ee. Vaadatud 25. mail 2024.
  2. 2,0 2,1 "Spordileht 17 mai 1976 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 25. mail 2024.
  3. 3,0 3,1 "Spordileht 21 mai 1996 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 25. mail 2024.