Ohvrimentaliteet
Ohvrimentaliteet on omandatud isiksuslik kalduvus pidada ennast ohvriks või kannatajaks teiste inimeste pahatahtliku tegevuse tõttu. Ohvrimentaliteedi puhul süüdistatakse ebaõnnestumiste ja ebameeldivuste puhul teisi, aga mitte iseennast.[1][2][3]
Ohvrimentaliteet võib sageli olla alguse saanud juba lapsepõlvest.[4] Sarnasel viisil võivad ka kurjategijad oma tegevust õigustada, pidades ennast ühiskonna ülekohtu ohvriteks ja kannatajateks.
Avaldumine[muuda | muuda lähteteksti]
Ohvrimentaliteet võib avalduda paljudes erinevates käitumis-, mõtlemis- ja väljendusviisides.[5][6][7][8]
- Ebameeldivate olukordade puhul osutatakse teistele, välistades enda vastutust.
- Jälgitakse kõrgendatud tähelepanuga teiste inimeste käitumist.
- Kahtlustatakse pahatahtlikkust teiste poolt.
- Ollakse kaitsepositsioonis, eeldatakse rünnakut, pärsitakse lahendusvõimalusi.
- Ületähtsustatakse negatiivseid tagajärgi, üritades riske vältida.
- Ületähtsustatakse oma kannatusi, teiste omi ignoreerides, puudulik empaatia.
- Usutakse, et teised on kuidagi rohkem soositud.
- Tuntakse rahulolu enesehaletsusest või teiste kaastundest.
- Vajatakse teiste tunnustust, ka kaheldava väärtusega toimingute puhul.
- Tuntakse ennast moraalselt üle olevana.
- Keskendutakse kannatustele ja nende põhjustele, aga mitte lahenduste otsimisele.[9][10]
Ohvrimentaliteeti iseloomustab tüüpiliselt pessimism, enesehaletsus ja mahasurutud viha.[11] Ohvrimentaliteegiga inimesel võib olla välja arenenud põhjalik õigustuste süsteem, et selgitada oma olukorda nii endale kui teistele.
Ohvrimentaliteeti võib esineda ka grupikäitumises – kollektiivides, vähemusrühmades, subkultuurides jm. Ohvrimentaliteet aitab kinnitada ja kindlustada grupi identiteeti, olles osa vastavast narratiivist.[12] Ohvrimentaliteeti toetavad ka paljud vandenõuteooriad.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ The Victim Mentality – What It Is & Why You Use It. (Harley Therapy Ltd.- Psychotherapy & Counselling in London)[1]
- ↑ Harvey, Annelie J.; Callan, Mitchell J. Getting "Just Deserts" or Seeing the "Silver Lining": The Relation between Judgments of Immanent and Ultimate Justice. PLOS ONE, volume 9, issue 7.
- ↑ Wendy Kaminer. The Culture of 'Victimism' Gives Way to a Culture of Bullying. The Atlantic. 30. juuli 2010.[2]
- ↑ Daniel Bar-Tal, Lily Chernyak-Hai, Noa Schori, Ayelet Gundar. A sense of self-perceived collective victimhood in intractable conflicts. Sequential stages: the process of victimization; Victim-to-victimizer cycle. International Review of the Red Cross, volume 91, number 874, pp. 234-256. 7. august, 2018. - Tsitaat: Those who perceive themselves as a victim attempt to gain social validation by persuading others (family, friends, authorities, etc.) to recognize that the harm occurred & that they are victims. /.../ The sense of collective victimhood is related to negative affective consequences of fear, reduced empathy & anger, to cognitive biases such as interpretation of ambiguous information as hostile & threatening, to emergence of the belief that violent action taken is morally justified, to reduced moral accountability & finally to a tendency to seek revenge.[3]
- ↑ de Vries, Manfred F.R. Kets (24.07.2012). "Are You a Victim of the Victim Syndrome?". Mindful Leadership Coaching. London: INSEAD Business Press, Palgrave Macmillan.
- ↑ Colier, Nancy (January 12, 2018). "Are You Ready to Stop Feeling Like a Victim?". Psychology Today. Retrieved August 9, 2018.
- ↑ Zitek, E. M.; Jordan, A. H.; Monin, B.; Leach, F. R. (2010). "Victim entitlement to behave selfishly". Journal of Personality and Social Psychology. 98 (2): 245–55.
- ↑ Gabay, Rahav, Boaz Hameiri, Tammy Rubel-Lifschitz, and Arie Nadler. "The Tendency to Feel Victimized in Interpersonal and Intergroup Relationships." The Social Psychology of Collective Victimhood (2020): 361.
- ↑ Nolen-Hoeksema, S.; Wisco, B. E.; Lyubomirsky, S. (2008). "Rethinking Rumination". Perspectives on Psychological Science. 3 (5): 400–424.
- ↑ Nolan, Susan A.; Roberts, John E.; Gotlib, Ian H. (1998). "Neuroticism and ruminative response style as predictors of change in depressive symptomatology". Cognitive Therapy and Research. 22 (5): 445–455.
- ↑ Dr. Kim K. Shirin. The Victim Mentality.[4]
- ↑ Bar-Tal, Daniel; Chernyak-Hai, Lily; Schori, Noa; Gundar, Ayelet (2009). "A sense of self-perceived collective victimhood in intractable conflicts". Foundations. International Review of the Red Cross. 91 (874): 233.[5] Abstract: A sense of self-perceived collective victimhood emerges as a major theme in the ethos of conflict of societies involved in intractable conflict and is a fundamental part of the collective memory of the conflict. This sense is defined as a mindset shared by group members that results from a perceived intentional harm with severe consequences, inflicted on the collective by another group.