Laisaba-änn

Laisaba-änn
Laisaba-änn
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Änlased Stercorariidae;
Perekond	Änn Stercorarius;
Liik	Laisaba-änn;
Binaarne nimetus
	Stercorarius pomarinus; (Temminck, 1815)
	; Laisaba-änni levila; – pesitsusala; – läbirändel; – talvitusala; – eksikülaline
Sünonüümid
	Lestris pomarinus; Larus crepidatus

Laisaba-änn (Stercorarius pomarinus) on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Laisaba-änn on 46–51 cm pikk, tiibade siruulatus on 125–138 cm. Kaalub 550–850 g.^[2]

Sulestik on valdavalt mustpruun, kael on kollakasvalge ja alapool on valge või valgekirju.^[3] 5–20% laisaba-ännidest on üleni mustpruunid.^[2]

Levik

Elavad Venemaal, Alaskal ja Kanadas. Talvitavad põhiliselt põhjapöörijoone ja ekvaatori vahel ning Austraalia rannikul.^[2]

Laisaba-änn on Eestis haruldane läbirändaja. Teda võib näha kevadel ja sügisel mere ääres ja avamerel.^[3]

Laisaba-änn pesitseb tundrates, kus elab palju lemminguid. Eelistab madalat tundrat ning künklikke alasid rabades.^[2]

Toitumine

Pesitsusajal toituvad lemmingutest. Nad püüavad lemminguid maa peal, kuid võivad ka nende urge lahti kaevata. Pesitsusajal moodustavad lemmingud laisaba-änni toidust üle 90%. Söövad ka mune, noori kahlajaid ja jahilinde, raipeid ning kala.^[2]

Talvel toituvad kaladest, mida võivad varastada ka teistelt lindudelt, väikestest veelindudest, näiteks veetallajatest, ja raibetest.^[2]

Pesitsemine

Pesitsusaeg algab juunis. Laisaba-ännid on territoriaalsed ja pesitsevad tundras hajusalt. Pesa paikneb maapinnal vooderdamata lohus.^[2]

Kurnas on kaks muna, mida hauvad mõlemad vanemad^[4] 25–27 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 31–35 päeva vanuselt.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2018). Stercorarius pomarinus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 570. ISBN 8487334202.
1 2 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 46.
↑ Maher, William J. (1974). "Ecology of Pomarine, Parasitic, and Long-Tailed Jaegers in Northern Alaska" (PDF). Pacific Coast Avifauna. 37.

Välislingid

Laisaba-änn andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2018). Stercorarius pomarinus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 570. ISBN 8487334202.

[Kumari-3] 1 2 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 46.

[Maher-4] Maher, William J. (1974). "Ecology of Pomarine, Parasitic, and Long-Tailed Jaegers in Northern Alaska" (PDF). Pacific Coast Avifauna. 37.

[1]

[2]

[3]

[4]