Nukufilm on animatsiooni liik, kus liikumine salvestatakse faasinihkega nuku liigutamisega.
Ladislaw Starewiczi nukufilm "The Ant and the Grasshopper"
Animatsiooni tegemine toimub stiilis liigutamine-stopp-võte-liigutamine-stopp-võte- ... Ingliskeelse termini stop-motion animation otsene tõlge ongi "liikumine-seis hingestamine".
Nukufilmi tegemine on jätkuv-lineaarne protsess, liigutusi ei saa enam hiljem animatsiooni keskele-vahele teha. Erinevus joonisfilmist just selles järjestikulisuses peitubki, sest joonisfilmis saab kaadreid liikumise piltidele "vahele" joonistada.
Nukufilm on üks stoppkaaderanimatsiooni alaliike, kus liikumise illusioon saavutatakse objekti järk-järgult liigutamise ja pildistamisega. Kui stoppkaaderanimatsioon on igasuguse liikumise järk-järgult pildistamine ja filmiks monteerimine, siis nukufilm tegeleb ainult nukkude või nukulaadsete objektide hingestamisega. Realistliku liikumise saavutamiseks tuleb objekt liikuma panna kiirusega 24 kaadrit sekundis.
Esimeseks nukufilmikatsetuseks võib lugeda Albert. E. Smithi ja J. Stuart Blacki 1898. aastal tehtud nukufilmi "The Humpty Dumpty Circus", kus akrobaatidest ja loomadest koosnev mänguasjade tsirkus ärkab ellu.
Esimene pioneer ja suurim algusaegne Euroopa nukufilmi tegija oli Ladyslaw Starewitz (1892–1965), kelle käe all valmisid esimesed konkreetseid lugusid jutustavad nukufilmid. Väga kuulus on Krõlovivalmi järgi filmitud lugu "Ritsikas ja sipelgas" (1911). Starewitz alustas dokumentaalfilmide tegemist putukatest ja sealt edasi hakkaski kasutama oma eelnimetatud nukufilmid päris putukaid – idee poolest kasutas putukate kehasid ja jalgadeks traati. Oma eksperimentide tulemusena jõudis juba nii-öelda õigete nukufilminukkude valmistamiseni, kus nahka oli kasutatud nahaks ja traati tegelaste luude asemel, et saaks vajalikust kohast väänata ja saavutada poosid, mis nukkude ilmestamiseks vajalik.
Ameeriklase Joseph Sunni savikujudega stoppkaader animatsioon "Elagu härg!" 1926. aastast, teadaolev vanim säilinud savianimatsioonSavi-/plastiliinnukud (clay animation)[1]
Kaader filmi "Wallace and Gromit: The Curse of the Ware-Rabbit" võtetelt
Seda tehnikat kasutades manipuleerib animaator savist, plastiliinist või muust vormitavast materjalist tehtud nukke, voolides iga kaadri jaoks nukk uude positsiooni. Savi sisse ehitatakse tavaliselt traadist karkass, mille abil seisab nukk püsti, ning hoiab sama kuju.[2] Kõige vanem säilinud näide savianimatsioonist on Josehp Sunni film “Long Live the Bull”[3]. Populaarne näide tänapäevast on Aardman Animationsi frantsiis Wallace’ist ja tema koerast Gromitist.
Valmis modelleeritud nukud / 3D-prinditud nukud (puppet animation)
Selle meetodiga vormitakse filmi jaoks vajaminevad nukud valmis ja hakatakse manipuleerima nuku osi liigutades ja välja vahetadas. Nuku tegemise juures peab arvestama sellega, et nuku liigesed peavad olema realistlikult animeeritavad ja iga näoilme jaoks on vaja voolida uus nägu. Nukke valmistatakse nii käsitsi kui ka 3D-prinditakse. 3D-printimise juures modelleeritakse nukud valmis arvutis, prinditakse välja ja viimistletakse. See meetod lubab nukufilmis kasutada rohkem liigutusi ja näoilmeid, kulutades vähem aega nukkude valmistamisele.[4]
Tuntud näited tänapäevast on 3D-prinditud film “Caroline” (2009, režissöör Henry Selick).[5]
Valmisobjektid (nt legofilmid)
Animeerida saab ka olemasolevaid objekte, nagu mänguasju.
Esimene film, kus tegelastena kasutati mänguasju, ja samas ka vanim säilinud stoppkaaderfilm, on 1898. aasta film “The Humpty Dumpty Circus” (režissöörJ. Stuart Blackton ja Albert E. Smith).[6]
Paberist lõigatud 2D-nukud (ehk cutout animation)
Nukud joonistatakse paberile ja lõigatakse välja. Populaarne näide on "South Park", enne kui nad läksid üle digitaalanimatsioonile.[7]
Howard Mossi stoppkaader lühinukufilm "Mary and Gretel" 1916. aastast
Stoppkaader sai alguse 19. sajandi lõpus koos filminduse arenguga. Prantslasest režissöör Georges Méliès avastas juhuslikult, et kui filmikaamera töö filmimise ajal peatada ja taaskäivitada, saab filmile püüda katkendlikku liikumist. Esimene film, kus seda tehnikat animatsiooni eesmärgil kasutati, oli 1898. aasta filmis “The Humpty Dumpty Circus” (režissöör J. Stuart Blackton ja Albert E. Smith). Nad kasutasid Blacktoni tütre puidust mänguasju.[8]
1920. aastatel hakkas USA-st pärit filmikunstnik Willis O'Brien eksperimenteerima eri materjalidest nukkude ehitamisega. Ta ehitas nukkudele puidust karkasse ja kattis nad kummi ja riietega. Hiljem hakkas ta kasutama metallist liigestega karkasse. Nendega oli võimalik saavutada paindlikum liikumine. Seda tehnikat kasutati ära fantaasiafilmide tegemiseks. Nt 1933. aasta film “King Kong”, kus suur ahv animeeriti kasutades O’Brieni nukke ja stoppkaadrit. Stoppkaaderanimatsiooni kasutamine eriefektide loomiseks kestis kuni 1993. aastani. Pärast seda hakkas filmitööstus liikuma digitaalsete efektide poole.[8]
Kuigi esimesed näited savianimatsioonist pärinevad 20. sajandi algusest (Edwin Porteri lühifilm “Fun in a Bakery Shop”, 1902), muutus savianimatsioon populaarseks alles 1950. aastatel Arthur Clokey “Gumby” sarjaga.[8]
Fabrikatsioon ehk nukkudele varuosade valmistamine animatsiooni eesmärgil sai samuti alguse 20. sajandi alguses. Selle tehnika tegi aga populaarseks Tim Burton 1993. aastal filmiga “The Nightmare Before Christmas”. See oli ka esimene kultuuriliselt tähtis film, mis oli animeeritud täielikult stoppkaadris. Nukkude ehitamisel kasutati traadist karkasse, liigutavate liigestega ning erinevate peade vormimisega. Hiljem kasutas Tim Burton nukke, mille näo osi sai manipuleerida tänu mehhanismidele, mis nuku näo sisse ehitati.[8]
2009. aastal tuli välja Laika stuudio film “Caroline”. See film oli esimene stoppkaadris animeeritud film, kus kasutati 3D-prinditud nukupäid.[8]
Eestis toodab nukufilme OÜ Nukufilm. Stuudio on tegutsenud 1957. aastast ja on üks suuremaid nukufilmile spetsialiseerunud stuudioid Ida- ja Põhja-Euroopas. Esimesed tähtsamad nukufilmirežissöörid olid Elbert Tuganov ja Heino Pars. Heino Pars on filmisarja "Operaator Kõps" autor. OÜ Nukufilm on pälvinud palju tunnustust ja auhindu.
