Norra Kommunistlik Partei

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Norges Kommunistiske Parti
Norra Kommunistlik Partei
Norra erakond
Esimees Svend Haakon Jacobsen
Asutamine 1923
Peakorter Helgesensgt. 21,
Oslo
Ideoloogia Kommunism
Ajaleht Friheten

Norra Kommunistlik Partei (Norges Kommunistiske Parti, NKP) on Norra vasakpoolne partei, millel puudub esindatus parlamendis. Partei asutati 1923. aastal pärast Norra Tööpartei lagunemist. Teise maailmasõja perioodil, Saksa okupatsiooni ajal oli parteil oluline roll vastupanuliikumises. Partei oli populaarne ka sõja järel, menu hakkas vähenema pärast külma sõja algust. NKP ei poolda Norra liitumist Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste ühendustega.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Norra Tööpartei (DNA), mida juhtis Martin Tranmæl, ühines oma asutamisel Kommunistliku Internatsionaaliga, kuid ei soovinud end siduda bolševikkude partei liiniga. Tranmæl oli vastu, et internatsionaal sekkuks tööpartei tegevusse ja 1923. aasta kongressil otsustas DNA internatsionaalist lahkuda. Samal kongressil, 4. novembril 1923 otsustati luua Norra Kommunistlik Partei. Uue partei asutajate hulgas olid peamiselt DNA noorteorganisatsiooni liikmed, keda juhtisid Peter Furubotn, Eugene Olsen ja Arvid G. Hansen.

Partei esimeheks valiti Sverre Sjøstad, aseesimeheks Halvard Olsen ja peasekretäriks Furubotn. 5. novembril ilmus partei esimene ajaleht Norges Kommunistblad. Ajalehe toimetaja oli Olav Scheflo.

13 Norra Tööparteisse kuulunud Stortingi liiget ning suur osa ametiühingu tegelasi ühinesid NKPga..[1]

Tegevus teise maailmasõja ajal ja pärast sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Augustis 1940 oli NKP esimene Norra erakond, mille Saksa okupatsioonivõimud keelasid. Partei tegutses põranda all ja oli aktiivne partisaniliikumises.

Pärast sõda oli NKP väga populaarne, kuna toetas sõja võitnud Nõukogude Liitu, mis oli sakslastelt vabastanud Norra põhjaosas asuva Finnmargi.

Pärast sõda moodustasid nad valitsuse ja partei liige Kirsten Hansteen oli esimene naissoost minister Norras. Hakati trükkima NKP ajalehte Friheten umbes 100 000-eksemplarises tiraažis. Peeti ka läbirääkimisi uuesti Tööparteiga ühinemiseks.

1945. aastal sai NKP parlamendivalimistel 176 535 häält (11,89%) ja üksteist kohta Stortingis. 1946 valiti partei peasekretäriks Furubotn.[2]

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast NSV Liidu perestroika algust revideeris NKP nagu ka teised Euroopa kommunistlikud parteid oma programmi ja distantseerus NSV Liidu poliitikast, keskendudes pehmemale kommunismile.

NKP sai 2003. aasta kohalikel valimistel kolm kohta: kaks Åsnesis ja ühe Vadsø volikogus. Åsnes asuv partei osakond on tugevaim, kuid seoses eriarvamustega religioonist ja Stalinist lahkus 2004. aastal osa selle liikmeskonnast. Viimased asutasid koos teiste vasakpoolsetega uue partei Radikale Sosialister (Radikaalsed Sotsialistid). Norra 2005. aasta parlamendivalimistel sai NKP 1070 häält (0,04%). 2007. aastal ei leidnud nad piisavalt kandidaate Vadsø piirkonnas ja seetõttu pole neil parlamentaarset esindatust.

Parteijuhid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Johansen, Jahn Otto, in Sparring Åke (toim.), Kommunismen i Norden och den världskommunistiska rörelsens kris. Stockholm: Bokförlaget Aldus/Bonniers, 1965. lk. 126–128
  2. Johansen, in Sparring (toim). 1965, lk. 130–131

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]