Nikolai Piksanov

Allikas: Vikipeedia

Nikolai Piksanov (11. aprill 1878 Novouzenski maakond, Samara kubermang10. veebruar 1969 Leningrad) oli Eesti vene kirjandusteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Samara vaimuliku seminari, õppis 1898–1904 TÜ ajaloo-keeleteaduskonnas vene-slaavi kirjandust, võttis osa kohalikust kirjanduselust ja üliõpilasliikumisest. NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1931). Oli Saraatovi, hiljem Moskva ja Leningradi Riiklik Ülikooli professor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldanud arvukalt peamiselt tekstiuurimuslikke töid vene kirjanduse klassikute (Aleksandr Puškini, Ivan Gontšarovi jmt, eriti Aleksandr Gribojedovi) loomingu kohta, samuti uurimusi allikaõpetusest, bibliograafiast, ajakirjandusest ja kriitikast. Töid ka ühiskondliku mõtte ajaloost. Umbes 600 teadustrükist.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Три эпохи. 1912
  • Творческая история "Горя от ума"". 1928
  • Горьки и фольклор. Л, 1935

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, 1889–1918, 71
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 275, 339, 392
  • Большая советская энциклопедия, т. 45, 358; 2-oe изд, т. 33, 32
  • Николай Кирьякович Пиксанов. М, 1968
  • Петербургская Академия наук и Эстония. Тлн, 1978, 221.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.