Nikolai Pavlovitš Ignatjev

Nikolai Pavlovitš Ignatjev
Граф Никола́й Па́влович Игна́тьев
Venemaa Ministrite Nõukogu esimees
Ametiaeg 1872–1880
Eelnev	Pavel Gagarin
Järgnev	Pjotr Valujev
Venemaa siseminister
Ametiaeg 1881–1882
Eelnev	Mihhail Loris-Melikov
Järgnev	Dmitri Tolstoi
Isikuandmed
Sünninimi	Nikolai Pavlovitš Ignatjev
Sünniaeg	29. jaanuar 1832 Peterburi, Venemaa
Surmaaeg	3. juuli 1908 (76-aastaselt)

Krahv Nikolai Pavlovitš Ignatjev (vene keeles Граф Никола́й Па́влович Игна́тьев; 29. jaanuar (vkj 17. jaanuar) 1832 – 3. juuli (vkj 20. juuni) 1908) oli Venemaa poliitik ja diplomaat.

Ta oli tuntud oma agressiivse ekspansioonipoliitika ja Vene imperialismi poolest. 1860. aastal tagas ta Venemaale Hiinalt Pekingi konventsiooniga suured maavaldused.

Suursaadikuna Osmanite Riigis õhutas ta Balkani poolsaarel panslavismi ja ülestõuse Osmanite vastu ning oli osaliselt vastutav 1876. aasta aprilliülestõusu eest. 1877. aastal veenis ta Venemaa valitsust kuulutama Türgile sõda ning aasta hiljem osales San Stefano lepingu läbirääkimistel, millega kasvas Vene mõju Balkani poolsaarel, kuni Suurbritannia ja Austria-Ungari sekkumise tõttu lepingut muuta tuli. Aastatel 1881–1882 oli ta Venemaa siseminister, tema poliitika oli ülikonservatiivne ja -rahvuslik.

Kirjandus

• Ignatieff. George (1985). The Making of a Peacemonger: The Memoirs of George Ignatieff. University of Toronto Press. Lk 25–32. ISBN 9781442638594.