Nikolai Grišunin
![]() | |||
Riik | ![]() |
Läti | |
![]() | |||
2. ring | 2005 | Keskkaal | |
1. ring | 2009 | Poolraskekaal | |
2. ring | 2013 | Poolraskekaal | |
2. ring | 2015 | Raskekaal | |
![]() | |||
1. ring | 2004 | II kergekeskkaal | |
Pronks | 2008 | Poolraskekaal | |
Veerand- finaal |
2010 | Poolraskekaal | |
2. ring | 2011 | Poolraskekaal | |
1. ring | 2013 | Poolraskekaal | |
Pronks | 2015 | Raskekaal |
Nikolai Grišunin (lätipäraselt Nikolajs Grišuņins; sündinud 11. augustil 1984) on Läti poksija.
Harrastajana
[muuda | muuda lähteteksti]Läti meistrivõistlustel
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on vähemalt kaheksakordne Läti meister – poolraskekaalus (kuni 81 kg) aastatel 2008, 2009 ja 2011–2013 ning raskekaalus (kuni 91 kg) aastatel 2014–2016.[1]
Maailmameistrivõistlustel
[muuda | muuda lähteteksti]Ta osales keskkaalus (kuni 75 kg) 13. maailmameistrivõistlustel (Mianyang Shi, 2005) kus kaotas 2. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[2], poolraskekaalus (kuni 81 kg) 15. maailmameistrivõistlustel (Milano, 2009), kus kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[3], 17. maailmameistrivõistlustel (Almatõ, 2013), kus kaotas 2. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[3][4] ning raskekaalus (kuni 91 kg) 18. maailmameistrivõistlustel (Doha, 2015) kus kaotas 2. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.[5]
Euroopa meistrivõistlustel
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sai pronksmedali poolraskekaalus (kuni 81 kg) 37. Euroopa meistrivõistlustel (Liverpool, 2008), kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Oleksandr Ussõkile (Ukraina)[6] ning raskekaalus (kuni 91 kg) 41. Euroopa meistrivõistlustel (Samokov, 2015), kaotades poolfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Igor Jakubowskile (Poola).[7]
Ta osales II kergekeskkaalus (kuni 69 kg) 35. Euroopa meistrivõistlustel (Pula, 2004), kus kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.[8] Ta osales poolraskekaalus (kuni 81 kg) 38. Euroopa meistrivõistlustel (Moskva, 2010), kus kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Artur Hatšatrjanile (Armeenia) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[9], 39. Euroopa meistrivõistlustel (Bakuu, 2011), kus kaotas 2. ringis hilisemale hõbemedalivõitjale Nikita Ivanovile (Venemaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[10] ning 40. Euroopa meistrivõistlustel (Minsk, 2013), kus kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.[11]
Elukutselisena
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on poksinud alates novembrist 2016 elukutselisena. Ta on pidanud seni (seisuga 15. juuni 2019) kokku 13 kohtumist ning on võitnud neist 11 kohtumist (neist 5 nokaudiga), kaotanud 1 ja viigistanud 1 kohtumise.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Läti meistrivõistlused poksis. Tulemused inglise keeles
- ↑ 13. maailmameistrivõistlused poksis. Mianyang Shi 2005. Tulemused inglise keeles
- ↑ 3,0 3,1 15. maailmameistrivõistlused poksis. Milano 2009. Tulemused inglise keeles
- ↑ 17. maailmameistrivõistlused poksis. Almatõ 2013. Tulemused inglise keeles
- ↑ 18. maailmameistrivõistlused poksis. Doha 2015. Tulemused inglise keeles
- ↑ 37. Euroopa meistrivõistlused poksis. Liverpool 2008. Tulemused inglise keeles
- ↑ 41. Euroopa meistrivõistlused poksis. Samokov 2015. Tulemused inglise keeles
- ↑ 35. Euroopa meistrivõistlused poksis. Pula 2004. Tulemused inglise keeles
- ↑ 38. Euroopa meistrivõistlused poksis. Moskva 2010. Tulemused inglise keeles
- ↑ 39. Euroopa meistrivõistlused poksis. Bakuu 2011. Tulemused inglise keeles
- ↑ 40. Euroopa meistrivõistlused poksis. Minsk 2013. Tulemused inglise keeles