Niisutus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib põllumajandusmõistest; meditsiini mõiste kohta vaata artiklit Irrigatsioon (meditsiin).

Metsa niisutamine. Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna maadel.

Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon) on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine.

Niisutust kasutatakse üldjuhul kuivades piirkondades või kohtades, kus pikema aja vältel pole sadanud, harvem ka põllukultuure öökülma eest kaitstes.

Eristatakse viit niisutusviisi[1]: uduniisutus, vihmutus, pindmine niisutus, mullasisene niisutus ja altniisutus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogilistes uurimistes on leitud tõendeid niisutamisest, kuna looduslikud sademed ei olnud põllukultuuride kasvatamiseks piisavad.

Niisutamine on hinnanguliselt alguse saanud Induse oru tsivilisatsioonis umbes 4500 eKr ja drastiliselt suurendanud nende asulate suurust ja jõukust. Niisutus ja veemajandussüsteemid on välja töötanud Induse oru tsivilisatsioon, kaasa arvatud kunstlikud veehoidlad Girnaris, mis pärinevad 3000 eKr ja algne kanali niisutussüsteem umbes 2600 eKr.[2]

Hiina[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina kõige vanemad ja tuntumad hüdraulika insenerid olid Sunshu Ao (6. sajandil eKr) kevad- ja sügisperioodil ning Ximen Bao (5.sajandil eKr) sõjajärgsel perioodil. Mõlemad töötasid suurte niisutusprojektidega. Vana-Hiinas asuvas Sichuani piirkonnas töötas hüdroloog ja hüdraulika insener Li Bing välja Dujiangyani niisutussüsteemi, mis tänapäevalgi varustab piirkonda veega.[3] Hani dünastia ajal 2. sajandil pKr kasutasid hiinlased ketiga toimivaid pumpi, millega toodi vett alt kõrgemale.[4] Selleks kasutati pedaale, vesirattaid või rattaid, mis härgade abil pöörlesid. Vett kasutati linnas elamutes ja palee aedades, kuid peamiselt põllumaa niisutamiseks.[5]

Korea[muuda | muuda lähteteksti]

Koreas leiutas insener Jang Yeong-sil 1441. aastal maailma esimese vihmamõõturi. See paigutati niisutussüsteemidesse, mille abil mõõdeti ja koguti sademete andmeid prognoosimiseks.[6]

Põhja-Ameerika[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikides vanim teadaolev niisutuskanal töötati välja vahemikus 1200-800 eKr ja avastati Maranas, Arizonases aastal 2009.[7] Niisutuskanal töötati välja kaks tuhat aastat enne Hohokami kultuuri ja ei ole kindlaks tehtud, milline kultuur sellele aluse pani, kuna Põhja- Ameerikas oli Hohokam ainus kultuur, kes teadaolevalt kasutas niisutuskanaleid. Nende niisutussüsteemid toitsid 1300 pKr suurimat edela piirkonda. 7. kuni 14. sajandil ehitati ja hooldati ulatuslikke niisutussüsteeme madalate soode aladel ja Gila jõe ääres, mis võistlesid Vana-Egiptuse ja Vana-Hiina süsteemide keerukusega. Hohokam kultuuris kasvatati näiteks puuvilla, tubakat, maisi, ube ja kabatšokke. [8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti maaelu entsüklopeedia (A–K), 2008. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
  2. The Basis of Civilization--water Science?
  3. (1994). China – history. Encyclopædia Britannica
  4. Needham, Joseph (1986). Science and Civilization in China: Volume 4, Physics and Physical Technology, Part 2, Mechanical Engineering.
  5. Needham, Volume 4, Part 2, 340-343
  6. Baek Seok-gi 백석기 (1987). Jang Yeong-sil 장영실. Woongjin Wiin Jeon-gi 웅진위인전기
  7. ""Earliest Canals in America - Archaeology Magazine Archive".".
  8. James M. Bayman, "The Hohokam of Southwest North America." Journal of World Prehistory 15.3 (2001): 257-311.