Niiluse ahven
| Niiluse ahven | |
|---|---|
 Niiluse ahven (Lates niloticus) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Ahvenalised Perciformes |
| Sugukond |
Ahvenlased Percidae |
| Binaarne nimetus | |
|
Lates niloticus Linnaeus | |
Niiluse ahven (Lates niloticus) on ahvenlaste sugukonda kuuluv mageveekala. Ta on laialt levinud afrotroopilises riikkonnas ja kuulub Kongo jõe, Niiluse, Senegali jõe, Nigeri jõe ja Tšaadi järve, Volta järve, Turkana järve ja teiste jõgede valglate pärismaiste liikide hulka. Teda leidub ka Egiptuses riimveelises Maryūţi järves.
Lates niloticus on värvuselt hõbedane ja sinise varjundiga. Tal on iseloomulikud mustad kollase välisringiga silmad. Niiluse ahven võib kasvada kuni 2 m pikkuseks ja kaaluda kuni 200 kg, olles seega üks suurimaid mageveekalu.[2] Täiskasvanud isendi keskmine pikkus on 121–137 cm, kuid paljud neist püütakse välja enne, kui nad nii suureks kasvavad.[3]
Täiskasvanud niiluse ahven võib elada kõikjal veekogudes, kus on piisavalt suur hapnikusisaldus, noorisendid elavad aga vaid madalas või kaldaäärses vees. Ümbritsevat elukeskkonda valitsev niiluse ahven on röövloom, kes toitub kaladest (sealhulgas ka enda liigikaaslastest), vähilaadsetest ja putukatest. Noorisendid toituvad ka zooplanktonist. Et end teiste röövloomade eest kaitsta, ujub niiluse ahven parves.
Niiluse ahvenat on introdutseeritud mitmesse Aafrika järve, sealhulgas Victoria järve ja Nasseri tehisjärve. Rahvusvaheline Looduskaitseliit on niiluse ahvena nimetanud 100 halvima sissetungiva liigi hulka.
Austraalia Queenslandi osariigis on sätestatud trahvid niiluse ahvena kasvatamise ja isegi enda valduses hoidmise eest, kuna ta võistleb otseselt välimuselt sarnase pärismaise liigiga Lates calcarifer, mis võib kasvada kuni 1,8 m pikkuseks.
Niiluse ahven on tähtis toidukala.
Victoria järve juhtum[muuda | muuda lähteteksti]
Niiluse ahvena introdutseerimine Aafrikas asuvasse Victoria järve on üks sagedamini toodud näide võõrliigi kahjulikust mõjust kohalikule ökosüsteemile.
Niiluse ahven introdutseeriti Victoria järve 1950. aastatel[5][6] ning sestpeale on teda järvest kaubanduslikul eesmärgil püütud. Arvatakse, et niiluse ahvena tõttu on osaliselt või täielikult surnud välja mitusada kohalikku liiki. Algselt toitus niiluse ahven kohalikest kirevahvenlaste perekonda kuuluvatest kaladest, kuid nende arvukuse vähenedes toitub niiluse ahven peamiselt krevettidest ja karplastest.
Niiluse ahvena Victoria järve sisseviimine tõi endaga kaasa suurte kalastusettevõtete loomise. 2003. aastal müüdi teda Euroopa Liitu 169 miljoni euro väärtuses. Ugandas ja Tansaanias pakub Victoria järvel toimuv harrastuskalapüük turismile lisatulu. Hetkel ei ole selge, mis kaugemas tulevikus liigiga seoses võib juhtuda, kuna ülepüük on Niiluse ahvena arvukust vähendanud. Järve ökosüsteemi muutumine on järveäärseid kogukondi sotsiaalmajanduslikus mõttes kahjustanud. Ulatuslik kalapüük on niiluse ahvena välisriikidesse ekspordiga toonud sisse miljoneid dollareid, kuid samal ajal on see sundinud paljusid kohalikke elanikke loobuma traditsioonilisest kalapüügist ja muutnud nad majanduspagulasteks.
Niiluse ahvena sissetoomine on lisaks avaldanud ökoloogilist mõju järve kallasalale. Pärismaiseid krevette kuivatati traditsiooniliselt päikese käes, aga kuna Niiluse ahvena rasvasisaldus on suurem, peab neid riknemise vältimiseks suitsutama. Seetõttu on piirkonnas kasvanud nõudlus küttepuidu järele, mis on toonud kaasa metsatustumise, mulla erosiooni ja kõrbestumise.
Niiluse ahvena Victoria järve asustamisega põhjustatud probleeme käsitleb Hubert Sauperi dokumentaalfilm "Darwini õudusunenägu", mis oli nomineeritud ka Oscarile.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Azeroual, A., Entsua-Mensah, M., Getahun, A., Lalèyè, P., Moelants, T. & Ntakimazi, G. (2010). Lates niloticus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.
- ↑ Kaufman, Les. "Catastrophic Change in Species-Rich Freshwater Ecosystems: The lessons of Lake Victoria". BioScience. 42 (11). DOI:10.2307/1312084.
- ↑ Wood (1982). The Guinness Book of Animal Facts and Feats. Sterling Pub Co Inc. ISBN 978-0-85112-235-9.
{{cite book}}:|aasta=ja|year=dubleerivad üksteist (juhend) - ↑ "Nile perch". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 27.06.2011.
- ↑ http://bioscience.oxfordjournals.org/content/55/9/780.full.pdf+html
- ↑ Pringle, Robert M. (1. jaanuar 2005). "The Nile Perch in Lake Victoria: Local Responses and Adaptations". Africa: Journal of the International African Institute. 75 (4): 510–538. DOI:10.3366/afr.2005.75.4.510. ISSN 0001-9720. JSTOR 3556959.