Nieuport 10

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nieuport 10
Nieuport 10 colourized.jpg
Tüüp luurelennuk, hävituslennuk, õppelennuk
Tootjad Nieuport
Riik Prantsusmaa
Tootmisaastad 1915–1918
Meeskond 1 või 2
Pikkus 7,09 m
Tiivaulatus 8,20 m
Tiivapindala 18 m2
Tühimass 411 kg
Maksimaalne stardimass 658 kg
Mootor 1 le Rhône 9C, võimsus 60 kW (80 hj)
Tippkiirus 139 km/h
Lennulagi 4500 m
Lennukaugus 250 km
Relvastus 1 x 7,7 mm Lewis kuulipilduja

Nieuport 10 on Prantsusmaal lennukiehitusettevõttes Nieuport konstruktor Gustav Delage'i poolt Esimese maailmasõja ajal loodud kahepinnaline puitkonstruktsiooniga sõjalennuk. Seda valmistati nii ühe- kui ka kahekohalisena, kasutati nii luure-, hävitus- kui ka õppelennukina.

Arendus[muuda | muuda lähteteksti]

1914. aasta jaanuaris asus lennukikonstruktor Gustave Delage tööle ettevõttes Société Anonyme des Etablissements Nieuport, kus ta lõi Esimese maailmasõja jooksul rea edukaid sõjalennukeid. Nieuport 10 oli sarja esimene ning algselt mõeldud osalema Gordon-Bennetti auhinnavõistlusel 1914. aastal. Esimese maailmasõja puhkedes jäi võistlus ära ning Delage arendas sellest 2-kohalise luurelennuki, mis võeti 1915. aastal Prantsusmaa lennuväes kasutusele. Nieuport 10-le algselt paigaldatud Gnome-Rhone 80 hj rotatiiv-tähtmootor jäi kaheistmelisele lennukile nõrgaks.

Lennukil võeti kasutusele mitmed konstruktsioonielemendid, mis iseloomustasid kõiki hilisemaid Delage'i konstrueeritud Nieuporti lennukeid. Kitsam alumine tiib oli ülemisest väiksema ulatusega – Delage soovis biplaanide tiibadevaheliste terastrossidega pingutatud ning V-tugedega tiivakarbile omase jäikuse ja tugevuse ühendada pealtiivalise monoplaani hea vaateväljaga.

Osa lennukeid ehitati oma jõududega ümber 1-kohalisteks hävituslennukeiks. Selleks kaeti kinni esimene kabiin ning ülatiiva kohale kinnitati kas Lewis või Vickers kuulipilduja, mis tulistas üle propelleri. Hiljem valmistati ühekohalised lennukid juba tehases.

Tehases valmistati kaks uut lennukiarendust Nieuport 10 baasil: väiksem Nieuport 11 Bébé, mis konstrueeriti algusest peale ühekohalise hävituslennukina, ja suurema ülatiiva ja võimsama mootoriga kahekohaline Nieuport 12. Samuti ehitati nimetuse Nieuport 83 E.2 all eraldi topeltjuhtseadmetega õppelennuk. Nieuport 10 kere kasutati ka ühe triplaanlennuki ehitamiseks.

Versioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Nieuport 10 A2 kolmvaade
Nieuport X.B
Algne firmasisene tähistus, et eristada seda Nieuport X monoplaanist.
Nieuport X.AV
Firmasisene tähistus variandile, kus vaatleja/laskur istus esimeses ja piloot tagumises kabiinis.
Nieuport X.AR
Firmasisene tähistus variandile, kus piloot istus esimeses ja vaatleja/laskur tagumises kabiinis.
Nieuport 10 A.2
Prantsuse lennuväe tähistus 2-kohalisele luurelennukile (A – artillerie), sama mis Nieuport X.AR.
Nieuport 10 C.1
Prantsuse lennuväe tähistus 1-kohalisele hävituslennukile (C – chasse).
Nieuport 10 E.2
Õppelennukitena kasutatud Nieuport 10 A.2 lennukid (E – école).
Nieuport 83 E.2
Algselt õppelennukiks ehitatud versioon.
Nieuport 10 triplaan
Triplaan konfiguratsiooni katsetamiseks ehitatud katselennuk.
Nieuport-Macchi 10.000
Itaalias litsentsi alusel ehitatud Nieuport, paljude väiksemate konstruktsiooni erinevustega.
Nieuport 18 või 18 ruutmeetrine Nieuport
Mitteametlik nimetus, põhines sellel, et tiivapindala oli 18 ruutmeetrit.
Nakajima Army Type Ko 2 Trainer
Litsentsi alusel Jaapanis ehitatud Nieuport 83 E.2.
Trainer Type 2
Siiami Kuningriigis kasutatud tähistus imporditud Nieuport 83 E.2-le.

Kasutus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaal ehitati Nieuport 10 lennukeid nii ühe- kui ka kahekohalises versioonis Moskvas Duxi lennukitehases. Vabadussõja lõppedes võttis Eesti lennuvägi Loodearmeelt üle ka kaks Duxi tehases tehtud Nieuport 10 lennukit. Neist ühekohaline (Duxi tehase nr 1501, Eesti lennuväes nr 51) seati lennukorda ning leidis aastatel 1922–1925 kasutust hävituslendurite õppelennukina. Kahekohaline lennuk (Duxi tehase nr 1511, Eesti lennuväes nr 52) seisis loeteludes kui remondis olev, kuni samuti 1925. aastal maha kanti.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]