Nicodim (Munteanu)
Nicodim, sünd. Nicolae Munteanu (6. detsember 1864 Pipirig – 27. detsember 1948 Bukarest) oli Rumeenia vaimulik. Aastail 1939–1948 oli ta Rumeenia Õigeusu Kiriku kirikupea.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Nicolae Munteanu sündis 6. detsembril 1864 Austria-Ungari aladel Pipirigis. Aastail 1890–1895 õppis ta Kiievi Vaimulikus Akadeemias. Aastal 1895 sai temast Neamți kloostri munk, tema vaimulikus nimeks sai Nicodim.
Aastal 1898 sai temast arhimandriit, aastal 1908 aga Galați vaimuliku seminari rektor. Järgmisel aastal sai temast Iași kloostri eestseisja. Aastal 1912 sai temast Huși piiskop. Aastail 1918–1919 oli ta ajutiselt Chișinău piiskopi kohusetäitja, seejärel pöördus ta Hușisse tagasi. Aastal 1918 sai temast ka Rumeenia Teaduste Akadeemia liige.[1] Aastal 1920 omandas ta Tšernivtsi ülikoolis doktorikraadi.
Aastal 1923 pöördus ta Neamți kloostri eestseisjana sinna tagasi. Kloostris tõlkis ta Piibli moldova keelde, ka tõlkis ta vene keelest rumeenia keelde teose "Piibli ajalugu". Tema eestvedamisel avati kloostri juures vaimulik kool, võõrastemaja ja haigla ning taastati trükikoda. 4. veebruaril 1935 sai temast Moldova ja Bukoviina metropoliit. Selles ametis oli ta 30. juunini 1939, mil ta valiti Rumeenia Õigeusu Kiriku patriarhiks. Sellesse ametisse astus ta sama aasta 5. juulil.
Nicodim oli veendunud monarhist ja antikommunist. Ka oli ta seotud Rumeenia fašistliku liikumisega, mistõttu tema tegevus pärast nõukogude vägede saabumist oli takistatud. Ta suri aastal 1948 kopsupõletiku tagajärjel ja maeti Rumeenia patriarhaalkatedraali. Tema surma järel hakkasid liikuma kuuldused sellest, et ta tegelikult tapeti, kuid kõik tõendid viitavad siiski loomulikule surmale.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Academia Romana
- ↑ Adrian Cioroianu, Focul ascuns în piatră, lk. 310. Bucharest: Editura Polirom, 2002, ISBN 978-973-68-1076-3
| Eelnev Miron Cristea |
Rumeenia Õigeusu Kiriku patriarh 5. juuli 1939 – 27. veebruar 1948 |
Järgnev Justinian (Marina) |