Neutralisatsioon
Keemiline neutralisatsioon (ehk neutraliseerimine) tähendab happe ja aluse vahelist reaktsiooni, mille tulemusel keskkond muutub neutraalseks.
Lahuse (või keskkonna) neutraalseks muutmine toimub aluse lisamisel happelisele lahusele või happe lisamisel aluselisele lahusele. Enamasti moodustub happe ja aluse reaktsiooni tulemusena sool ja vesi. Selle protsessi üldvalem on
- hape + alus → sool + vesi ehk
- HA + BOH → BA + H2O,
kus HA ja BOH on vastavalt Arrheniuse hape ja alus.
Tugevad happed ja alused vees dissotsieeruvad ioonideks. Seda arvesse võttes saame soolhappe (HCl) ja naatriumhüdroksiidi (NaOH) reaktsiooni vees kirjutada järgmisel kujul (kus H3O+ on hüdroksooniumioon):
Tugevate hapete ja aluste reaktsioon kulgeb lõpuni ja keskkond muutub neutraalseks ekvivalentsete ainehulkade reageerimisel; näiteks 1 mool H2SO4 ja 2 mooli NaOH.
Happe ja aluse vaheline reaktsioon on neutralisatsioonireaktsioon. Selle tulemus sõltub teatud määral reageeriva happe ja aluse omadustest. Neutralisatsioon on enamasti eksotermiline (vabaneb soojust, nimetatakse neutralisatsioonisoojus) ja tavaliselt saadakse neutraalne keskkond, kuid mitte alati pH = 7, sest see sõltub happe ja aluse tugevusest. Mitte alati ei teki soola kõrval vett (näit HF + NH3 → NH4F) ja mõnel juhul võib protsess olla ka endotermiline (näit NaHCO3 + CH3COOH → CH3COONa + CO2 + H2O). Kui hape või alus dissotsieerub astmeliselt, toimub tema neutralisatsioonireaktsioon samuti astmeliselt.
Happe või aluse lahuse kontsentratsiooni määramisel kasutatakse happe-aluse reaktsiooni tiitrimist ekvivalentpunktini.