Neptuuni-tagused objektid
Neptuuni-tagused objektid (Trans-Neptunian object, TNO) on Kuiperi vöö kääbusplaneedid, asteroidid ja komeedid, mis tiirlevad Neptuuni orbiidist kaugemal.[1]
Kääbusplaneedid on: Pluuto, Eris, Makemake, Haumea ja Sedna.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pluuto avastamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Iga planeedi orbiiti mõjutavad veidi teiste planeetide gravitatsioonilised mõjud. 1900. aastate alguses avastati erinevused Uraani ja Neptuuni vaadeldud ja eeldatavate orbiitide vahel, mis viitasid sellele, et Neptuunist kaugemal peaks olema üks või mitu täiendavat planeeti. Täiendavate planeetide otsingute ajal avastas Clyde Tombaugh 1930. aastal Pluuto. Pluuto oli lahknevuste selgitamiseks liiga väike. 1989. aastal sooritas Voyager 2 möödalennu Neptuunist ning möödalennul tehtud mõõtmiste abil täpsustati selle massi, mis aitas tõestada, et Neptuuni ja Uraani orbiitide läheduses ei ole teisi planeete.[2]
Teiste objektide avastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Pluuto avastamist jätkas Tombaugh sarnaste objektide otsimist mõned aastad, kuid ei leidnud ühtegi. Pikka aega ei otsinud keegi teisi Neptuuni-taguseid objekte, kuna üldiselt arvati, et Pluuto, mis kuni 2006. aasta augustini klassifitseeriti planeediks, oli ainus suur taevakeha pärast Neptuuni orbiiti. Alles pärast teise TNO, 15760 Albioni, avastamist 1992. aastal hakati selliseid objekte uuesti süstemaatiliselt otsima.[3] Ekliptikat ümbritsev lai taevariba pildistati üles ning sellelt otsiti aeglaselt liikuvaid objekte. Leiti sadu TNO-sid, mille läbimõõt jäi vahemikku 50–2500 kilomeetrit. Eris, kõige massiivsem TNO, avastati 2005. aastal kui arutati teadusringkondades pikka aega kestnud vaidlust suurte TNOde klassifitseerimise üle ja selle üle, kas selliseid objekte nagu Pluutot saab pidada planeetideks. Lõpuks klassifitseeris Rahvusvaheline Astronoomialiit Pluuto ja Erise kääbusplaneetideks.[4]
Tähelepanuväärsed Neptuuni-tagused objektid
[muuda | muuda lähteteksti]| Objekt | Kirjeldus |
|---|---|
| Pluuto | Kääbusplaneet, esimene ja suurim avastatud Neptuuni-tagune objekt. See on ainus TNO, millel on teadaolevalt atmosfäär. Pluutol on viis kaaslast: Charon, Nix, Hydra, Kerberos ja Styx. |
| 15760 Albion | Klassikaline Kuiperi vöö objekt (KBO), esimene avastatud TNO pärast Pluutot |
| (385185) 1993 RO | Järgmine pärast Pluutot avastatud plutiino |
| Quaoar | Kääbusplaneet ja suur KBO. Sellel on piklik kuju, ehkki vähem piklik kui Haumeal. Sellel on üks teadaolev kuu, Weywot ja kaks teadaolevat rõngast, mis mõlemad asuvad väljaspool Quaoari Roche'i piiri. |
| 90377 Sedna | |
| Haumea | Kääbusplaneet, suuruselt kolmas TNO. Märkimisväärne kahe teadaoleva satelliidi, rõngaste ja ebatavaliselt lühikese pöörlemisperioodi (3,9 h) poolest. |
| Makemake | Kääbusplaneet, klassikaline KBO ja suuruselt neljas teadaolev TNO |
| 136199 Eris | Kõige massiivsem teadaolev TNO |
| 486958 Arrokoth | Ainus TNO, mida on külastanud kosmosesond (New Horizons) |
| 2018 AG37 | Asub Päikesest 132 aü (19,2 miljardi km) kaugusel ning on kaugeim vaadeldav TNO |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "What Are Trans-Neptunian Objects?". Study.com. Vaadatud 11. juuni 2020.
- ↑ "Thirty-four years after launch, Voyager 2 continues to explore". NASA Spaceflight. Vaadatud 27. veebruaril 2025.
- ↑ "Beyond Jupiter - (15760) Albion". Harvard ADS. Vaadatud 27. veebruaril 2025.
- ↑ "Eris". NASA Science. Vaadatud 27. veebruaril 2025.