Konstantinoopoli Nea Ekklesia

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Nea Ekklesia)
Nea Ekklesia oletatav asukoht keisripalee ala lõunamüüri lähedal

Nea Ekklēsia (keskaja kreeka keeles Νέα Ἐκκλησία 'Uus kirik') oli kirik, mille Bütsantsi keiser Basileios I Makedoonia dünastiast lasi Konstantinoopolis ehitada aastail 876–880. See oli esimene suur kirik, mis püstitati pealinna pärast 6. sajandil ehitatud Hagia Sophiat ja sellest loetakse Bütsantsi arhitektuuri keskmise perioodi algust. Kirikut kasutati Palaiologoste valitsusajani. Osmanite riigi ajal kasutati kirikut püssirohulaona, 1490. aastal hävis see välgulöögi tagajärjel. Kirikust pole tänaseks säilinud midagi ja teave selle kohta pärineb ajaloolistest dokumentidest ning kujutistest.[1]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kiriku täpsest arhitektuurilisest ilmest on vähe teada. Kirikul oli viis kuplit, millest keskne suurem nelitiskuppel tähistas Kristust, ülejäänud neli muid pühasid. Kuplite täpset paigutust ei teata, kuid enamik teadlasi on seisukohal, et ehitis sarnanes toonaste ristkuppelkirikutega, nagu Myrelaion ja Lipsi kloostrikirik. Põhiplaan arvatakse olevat enamiku järgnevalt ehitatud ristkuppelkirikute eeskujuks ja see ruumikavatis jõudis 10. sajandil ka Kiievi-Vene arhitektuuri.

Kiriku läänesissepääsu ees oli aatrium, milles seisis kaks marmorist ja porfüürist purskkaevu. Piki põhja- ja lõunafassaadi kulgesid sammastikud mänguväljakuni (Tzykanistērion), lõunaküljel olid varakamber ja käärkamber. Kirikust idas laius aed (Mesokēpion).

Nea Ekklesia ehitus oli Basileiose ehitusprogrammi tippettevõtmine ja keiser tegi rikkalikult annetusi, et kirik vääriliselt sisustada. Basileiose lapselaps Konstantinos VII kirjeldas teoses "De cerimoniis" kirikut kui pruuti, kes on ehitud kulla ja pärlitega, nimetades ära seinu kaunistava värvilise marmori, mosaiigid ja siidtekstiilid. Katuse viis kuplit särasid kuldselt ja kiriku välimus oli kaunistatud kuldselt särava messingiga, altariruum oli ehitud kulla, hõbeda, vääriskivide ja pärlitega. Templon oli sammastega, mis kandsid arhitraavi; sambad, amboni astmed ja altarilaud olid samuti kaunistatud hõbeda ja vääriskividega. Värvilisest marmorist opus sectile tehnikas laotud põrandaid katsid siidvaibad Siidonist, kirjusid põrandaplaate eraldasid mosaiigiribad stseenide ja ornamentidega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]