Narač (Kabylnik)

Allikas: Vikipeedia
Narač

[ Naratš ]
valgevene Нарач * / Narač
*transkriptsioon: Naratš
vene Нарочь
(Narotš)

Elanikke: 2581 (2009)[1]

Koordinaadid: 54° 56′ N, 26° 41′ Ekoordinaadid: 54° 56′ N, 26° 41′ E
Narač (Kabylnik) (Valgevene)
Narač (Kabylnik)

Narač (poola keeles Narocz, leedu keeles Naročius) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis, Narači külanõukogu halduskeskus. Narač asub merepinnast 196 meetri kõrgusel Narači rahvuspargi territooriumil. Agrolinnakesest lõuna pool Narači järve kaldal asub Narači kuurortalevik.

Asulas on keskkool ja muusikakool, seal asuvad ka raamatukogu ja kultuurimaja. Naračis on lihakombinaat, seal valmistatakse juustu ja võid. Vaatamisväärsusteks on neogooti stiilis katoliku kirik (1897-1901) ja õigeusu kirik (XIX sajandi teine pool). Säilinud on ka mitmed vanad hooned ja (osaliselt) XIX sajandil rajatud mõisakompleks. Asula piiridesse jääb ka krivitšite ja dregovitšite kääbaskalmistu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Narači asulat mainitakse esimest korda XV sajandi keskpaigas, mil see kandis nime Miadzieł Mały (ladina keeles Medal Minor). Aastal 1463 rajati sinna mõis, mille omanikeks olid algul Svirskid, aga aastast 1527 Goštautased. Hiljem on selle omanikeks olnud teiste seas ka Zbaraskid ja Abramowiczid. Aastast 1527 kandis asula nime Kabylnik.

Seoses haldusreformiga hakkas Kabylnik kuuluma Vilniuse vojevoodkonda ja Ašmiany maakonda. Asula oli toona ametlikul alev. Poola jagamisel läks Kabylnik aastal 1795 Venemaa koosseisu. Ühtlasi hakkas alev kuuluma Vilno kubermangu.

Aastal 1847 jagunes alevi ala kahe mõisa vahel, mõlema mõisa häärberid ehitati just Kabylnikusse. Aastal 1885 oli alevis 485 elanikku, seal asus kaks kirikut, lisaks veel ka sünagoog. Alevis oli üks kõrts ja üks laohoone, seal asus turg, viis korda aastas peeti Kabylnikus laata.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Kabylnik Poola koosseisu. Toona oli alevis 900 elanikku, laadad toimusid iga kuu. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu, ühtlasi muudeti alev külaks. Sakslased hõivasid asula juunis 1941, aastaks 1942 olid kõik Kabylniku juudid tapetud. Aastal 1943 ründasid Kabylniku sakslastest ja valgevene politseinikest omakaitseväge Armia Krajowa üksused. Kõik sakslased tapeti, valgevenelastest politseinikud aga vabastati, et tagada kohaliku rahva toetus. Seejärel hõivasid asula nõukogude partisanid komandör Markovi juhtimisel, elanikud aeti asulast minema ja see põletati maha.

Aastast 1949 sai Kabylnikust kolhoosi Peramoha (Перамога) keskus. Narači nime kannab asula aastast 1964.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislinke[muuda | muuda lähteteksti]