Nöörimaa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Nöörimaa oli ajalooliselt küla kogukondlikus maakasutuses olev põllu- või heinamaa osa.[1]

Põhja- ja Kesk-Eestis jaotati suured külaväljad alates 17. sajandist Rootsi eeskujul talude vahel pikkadeks kitsasteks nöörsirgeteks ribadeks. Talude põlluribad olid ühelaiused ning asusid tavaliselt kindlas järjestuses ühtlaselt üle kogu välja. Jagamisel püüti igale talule anda samaväärse viljakusega maad, sellest ka põllu siilutamine. Talude põlluosasid eraldasid üksteisest kitsad kündmata põllupeenrad.[2]

Selline vana põllujaotus kaotati kruntimisega 19. sajandi II poolel. Nöörimaid oli 20. sajandi alguses säilinud veel Saaremaal ning vähesel määral ka Mandri-Eestis endistes kroonumõisates.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 28.07.2020
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 228