Jäämuumiad

Jäämuumiad on mumifitseerunud loomad ja inimesed, kes on mingisugustel põhjustel minevikus mattunud lumekihi alla ja jäänud sinna mitmeteks sadadeks või tuhandeteks aastateks. Jäämuumiate kontekstis on nii inimeste, mammutite, hiirte, koerte kui ka muude elusolendite jäänuseid erinevatest ajastutest. Jäämuumiate uurimislugu ei ulatu kuigi kaugele, kuna jäämuumiad tulevad tihti välja juhuleidudena, siis ei ole neid juhuseid väga palju. Kuid jäämuumiad ei pruugi ka tekkida, kui pole vastavat keskkonda ja tingimusi. Jäämuumiad saavad säilida mitmeid tuhandeid aastaid, isegi miljoneid, kuid nii vanu jäämuumiaid pole siiani teadaolevalt leitud, ilmselt sellepärast, et need on hävinud jääkihi sulamise käigus. Jäämuumiate uurimine on tähtis, kuna sellega saab teada kunagiste elutingimuste, loomade toitumise ja siginemise kohta. Uurida saab ka vana DNA-d, et teada saada nende loomade geneetikast ja põlvnemisest natukene rohkemas mahus. Kuna kliimasoojenemise tõttu muutub igikeltsa ja liustike kiht kiiresti, siis on jäämuumiate uurimine muutunud eraldi uurimissuunaks, millega tegelevad erinevad uurimisgrupid.

Jäämuumiate uurimine

Mumifitseerunud Inka (Jäämuumia)

Jäämuumiaid ei ole uuritud väga kaua, jääs säilinud loomade muumiad on eelmise sajandi avastus ning üks esimesi jäämuumiaid, mis teadaolevalt avastati oli 1929. aastal Kilimanjaro mäestikest leitud leopardi muumia. Esimene teadaolev inimese muumia leid on Ötzi jäämees, kes leiti 1991. aastal juhuslikult mägimatkajate poolt. Umbes 1990-aastatest peale on hakatud ka jäämuumiate otsingut prioritiseerima ning on olemas ka uurimisgrupid, kes käivad liustikel jäämuumiaid otsimas. Jäämuumiaid uuritakse samal viisil ja eesmärgil nagu ka Vana-Egiptuse muumiaid, kuid jäämuumiate tekkeprotsess on jäätumise tulemus ning ei pruugi seotud olla inimtegevusega. Jäämuumiate üks eripäradest on nende säilimismäär, võrreldes näiteks palsameeritud Egiptuse muumiatega, mis tähendab, et jäämuumiad on tavaliselt säilinud suuremal määral – säilinud on nii siseelundid, karvad kui ka elusolendi kehavedelikud.

Näiteid jäämuumiatest

Palju näiteid saab tuua leitud jäämuumiatest. Näiteks võime tuua leopardi jäämuumia, mis on ka üks esimesi teadaolevaid leide jäämuumiatest, mis olid loomajäänused. Selle muumia leidsid mägimatkajad Kilimanjaro mäestikust 1929. aastal. Näiteks on leitud ka jäätunud kits-antiloop, kes oli ilmselt jäänud Andide mäestikus lumevangi umbes 400 aastat tagasi. Kui uurijad olid ekspeditsioonil Andides, siis avastasid nad säilinud jäämuumia, mis esimesel vaatlusel meenutas nahatükki. Lisaks suurematele loomamuumiatele on ka leitud putukate jäämuumiaid, näiteks on nn Rohutirtsu Liustikult Montanast leitud palju rohutirtsude muumiaid.

Jäämuumiate tekkimisprotsess

Jäämuumiad tekivad tavaliselt külmas piirkonnas, mis on tavaliselt mägine ala või arktika. Kuna jäämuumiad saavad tekkida vaid kohas, kus on loomad või ka inimesed mingil põhjusel hukkunud ning, kus on olnud küllalt külm, et lume kihid saavad ladestuda ja tekitada igijää ehk liustiku. Liustiku jää suudab säilitada loomseid jäänuseid mitmeid tuhandeid aastaid, aga ainult juhul kui loomsed jäänused vahepeal välja ei sula või, kui loomseid jäänuseid mõni raipesööja ära ei söö, enne kui need jõuavad lume alla mattuda.

Mammutid jäämuumiate kontekstis

Yakuta mammuti jäämuumia

Mammutid on üks paljudest loomadest, keda leitakse. Tihtipeale on just jääajal väiksemad mammutid, kas jäänud külma kätte või sohu kinni ning seal lume alla mattunud. Suurem osa mammuti loomseid jäänuseid tuleb just välja Siberi jääväljadel. 2013. aastal leidsid Siberi ekspeditsioonil olevad teadlased ka esimest korda mammutiverd. Miks see neile teadlastele nii tähtis siis oli? Kuna veri on DNA kandja ning ka paljude haiguste ja muude antikehade kandja, siis annab leitud jäätunud mammutiveri suure uurimispõllu. Kuivõrd seda leitud mammutiverd sellel eesmärgil kasutati, ei ole artiklis pikemalt kirjutatud. Üks hästi säilinud mammuti loomseid jäänuseid, mis on leitud 2010. aastal, sai nimeks Yuka. See noore mammuti jäätunud jäänus oli säilinud koos karvade, pehme koe ja siseelundkonnnaga ühes tükis. See on üks hea näide, kuidas jää suudab säilitada väga hästi loomseid jäänuseid kuni viimse isendi tunnuseni välja. Tänu sellele leiule oli võimalik võtta looma vana DNA-d ja ka eDNA-d.

Lõvi jäämuumiate kontekstis

Koopalõvi jäämuumia

Lisaks mammutitele ja muudele loomadele, on leitud ka koopalõvide jäätunud jäänuseid. 2017. aastal leidis kohalik elanik Boris Berezhnev ühe koopalõvi jäämuumia. 2018. aastal leiti 15 meetri kauguselt esimesest lõvi muumiast ka teine. Leitud jäämuumiatele tehti radiosüsinikdateering ja kompuutertomograafia skanneringud, et tuvastada nende jäänuste vanus ning loomade sugu. Kompuutertomograafia uuringuga saadi sugutiste põhjal kinnitada, et üks neist oli isane ja teine oli emane isend. Neile isenditele pandi ka nimed esimene koopalõvi muumia sai nimeks Boris ja teine Sparta.

Lemmingud jäämuumiate kontekstis

Lemminguid on samuti leitud jäämuumiatena. 2016. aastal leidis Efimov Belogorki Gümnaasiumi õpilane Angelina Sadovnikova lemmingu jäämuumia. Lemmingu jäämuumiale tehti kompuutertomograafia uuringud ja ka radiosüsinikdateering, mille tulemusel saadi teada, et lemming pärineb pleistotseenist. See lemminguliik, mis leiti, on piirkonnale tänapäeva mõistes ebatavaline, kuid levis suuresti Siberi piirkonnas just pleistotseeni ajajärgul.

Inimene jäämuumiate kontekstis

Ötzi jäämees

Inkade jäämuumia Andidest

Jäämuumia kontekstis on ka palju inimeste jäämuumiaid, kes on mingil põhjusel külmadel aladel lume alla mattunud ning mumifitseerunud. Üks ilmselt maailmakuulsaid jäämuumiaid on Ötsi muumia, kes leiti Alpidest 1991. aastal. Tegemist on mehega, kes sai kiviajal nooletabamuse ning suri Alpi mäestikus tänapäeva Ötzdali lähedal. Tänu sellistele leidudele nagu Ötzi jäämees, saame me uurida muistsete inimeste toitumist, nende vana DNA'd ja nendel olnud haiguseid. Ötzi jäämeest hoitakse praegu Lõuna Tirooli Arheoloogia Muuseumis Bolzano linnas Itaalias. Teine tuntud jäämuumia leid on jäätunud Inkad. Need jäämuumiad leiti Andide mäestikust 1999. aastal. Tegemist oli ohvrimuumiatega, ehk inimesed, kes olid ohverdatud Inkade oma jumalatele. Külma kliima pärast olid jäämuumiad nii hästi säilinud, et nad oleks justkui alles eland inimesed.

Mis jäämuumiate uurimine meile annab?

Jäämuumiate uurimine annab meile võimaluse uurida vana DNA-d. Selle uurimisel saame teada näiteks, millest toitusid selle aja loomad, milline oli nende eluolustik ja, kas nad on mingide tänapäeva loomaga genoomi põhjal seotud. Loomade kohta saama näiteks teada ka, milline oli nende karvkate ja milline välimus. Vähe infot on teadlased siiani teada saanud loomade füüsiliste protsesside kohta, näiteks mammutite. Kuid tänapäeval on olemas uus uurimissuund paleofüsioloogia, mis tegeleb just loomades toimuvate füüsiliste ja bioloogiliste protsesside uurimisega. Samas saame ka uurida erinevaid haigusi ja jäämuumia tekkeprotsesse. Mõnel juhul, kui loom on maha murtud ja mingil põhjusel jäetud vedelema, siis saab ka uurida, milline kiskja murdis ta maha.

Viited

1. Boeskorov, G. G., Plotnikov, V. V., Protopopov A. V., Baryshnikov G. F., Fosse P., Dalén L., Stanton D. W. G., Pavlov I. S., Suzuki N. ja Tikhonov A. N. The Preliminary Analysis of Cave Lion Cubs Panthera spelaea (Goldfuss, 1810) from the Permafrost of Siberia. Advances in Quaternary Studies: The Contribution of Mammalian Fossil Record II 2021: https://www.mdpi.com/2571-550X/4/3/24/htm
2. Campbell, Kevin L., Hofreiter, M. Scientific America Vol. 307, No. 2. Scientific American, a division of Nature America, Inc. 2012: lk 46, 48
3. https://www.iflscience.com/after-being-frozen-for-400-years-this-animal-is-now-helpingother-frozen-mummies-57173
4. Jakobsen, Rasmus K. Imeline teadus, Nr 12. Äripäev 2013: lk 26
5. Lopatina A. V., Solomonovc N. G., Serdyuka N. V., Maschenkoa E. N., Mukhae D. V. ja Agadjanyan A. K. A Finding of a Frozen Mummy of a Lemming (Rodentia, Cricetidae, Lemmus) in the Upper Pleistocene of Yakutia 2019: lk 169, 171, 173
6. Meldal, J. Imeline teadus, Nr 8. Äripäev 2022: lk 40
7. https://www.nationalgeographic.com/history/article/tzi-the-iceman-what-we-know-30-years-after-his-discovery
8. https://blogg.vm.ntnu.no/frozenfauna/en/2017/01/18/alpineanimal-ice-mummies/
9. https://oceanexplorer.noaa.gov/technology/edna/edna.html
10. https://secretsoftheice.com/ice-mummies/
11. https://www.penn.museum/sites/expedition/frozen-mummies-of-the-andes/